Läheneme tavapärasele küsimusele nüüd täitsa teistpidi kohe. Esimest korda blogis juttu sellest, kuidas mitte rasva põletada ja kaalust alla saada, vaid hoopis lihasmassi kasvatada ja kaalust juurde võtta. Kui kardad kaalunumbri suurenemist ning oled postitust juba sulgemas, siis oota veel hetk. Paljudeni pole see teadmine veel jõudnud, et kaalunumber EI LOE MIDAGI! Nagu ausalt, sa võid mu üle naerda, kuid imekombel avastasin endagi jaoks selle teadmise vaid paar aastat tagasi. Seega kui sa oled skinny fat, siis lihasmassi kasvatamine on sulle oluline, et su keha ei oleks lihtsalt sale, vaid ka prink! Küll neid noori näeb palju, kelle lihasmass on olematu ning tagumik on vanadekodurahva keskmise lodevusega.

Arvatavasti kaalub paremal poolel olev neiu rohkem, kuid on oma füüsilise vormiga palju rahulolevam. Kui see on miski, mida soovid sinagi, siis olen kokku pannud põhiteadmised, millele võiksid (loe: PEAKSID) igal juhul tähelepanu pöörama. Oled sa naine või mees (kusjuures meeste puhul esineb seda muret palju rohkem), nõuanne on täpselt sama!

1. Sa teed ainult kardiot

Jah, kardio on efektiivne viis rasva põletamiseks, aga nagu ma juba eeldan, kui oled sellele postitusele klikanud, siis on sinu peamine soov lihasmassi kasvatada ja rohkem toonuses vormi saavutada. Antud eesmärgi puhul ei tohiks kardio kohe kindlasti mitte ainus või isegi mitte domineeriv olla sinu treeningplaanis.

Soovituslik on hoida kardio minimaalne ja teha seda vaid südame-veresoonkonnale kasuliku mõju tõttu. Pikad kardiosessioonid ei põleta mitte ainult rasva, vaid kahjuks ka lihast. Seega kui sinu eesmärk on lihast kasvatada, siis ditch the cardio või minimaliseeri see. Soovitan teha 10-15 minutit kerget kardiot soojenduseks enne lihastreeningut.

Kui soovid inkorporeerida rohkem kardiot või lisaks lihasmassi kasvatamisele ka efektiivselt rasva põletada, siis soovitan igati mõelda HIIT treeningutele. HIIT ehk High Intensity Interval Training on kõrge intensiivsusega intervalltreening, mille eesmärk on ühe ja sama treeningu ajal kasutada nii madala, kui ka kõrge sagedusega südametööd. See tähendab, et treening vaheldub väga intensiivse ja lühikese ning kerge harjutusega. Siin on spetsiaalselt mulle MyFitnessi personaaltreeneri Chris Wallace’i poolt välja töötatud 60-minutiline HIIT kava:

1. soojenduseks 10 min jooks
2. külje peale sangpommiga väljaasted 4 seeriat x 8 kordust kummalegi jalale
3. bulgaaria käärkükk (tagumine jalg pingil) 4 seeriat x 8 kordust hantlitega
4. kastile hüpped 40 cm kastiga 3 seeriat x 10 kordust. Seejärel 5 või rohkem kordust 60 cm kastile
5. käte tõstetega plank 1 min – vaheta iga ring esimesena tõstetavat kätt
6. kettatõstega istulitõusmine 3 seeriat x 10 kordust
7. raskusega palliga V-istulitõusmine 3 seeriat x 10 kordust veendudes, et pall puudutab maad üle pea
8. küünarvarte kõverdamine kaabliga superseerias küünarvarte sirutamine kaabliga 4 seeriat x 10 kordust kumbagi ilma pausita
9. jalapress masinal 1 seeria x maksimaalne arv korduseid (sihi minimaalselt 50 kordust 50 kg juures)
10. venitus

soo

2. Vale treeningkava

Lihasmassi kasvatamiseks ei ole muud võimalust kui lihaskiude esmalt lõhkuda ehk siis teha raskustega jõutrenni. Muidugi on palju vaidlusi sel teemal, missugust treeningviisi peaks järgima just hüpertroofia jaoks, kuid pinnale on siiski jäänud enim tuntud viis, milleks on harjutuste puhul 3-4 setti 6-12 kordusega. Setid võiksid olla püramiidis ehk siis:

1. set – 12 kordust
2. set – 10 kordust
3. set – 8 kordust
4. set – 6 kordust

Iga setiga tõstad raskust vastavalt tunnetusele ning settide vahele ei tohiks jätta liiga suuri pause (alla minuti). Kõik lihasgrupi harjutused võiksid olla võimalikult varieeruvad, et kindlustada kõikide lihaste inkorporeerimine trenni jooksul.

Suurim viga, mis tehakse, on pikad ja venivad lihtsakoelised treeningud, kus puudub lihaste lõhkumine. Sellised treeningud sobivad rohkem kardioks või rasvapõletuseks. Seepärast soovitan lihasmassi kasvatamisele pühendunud inimestel alati väljuda koduseinte vahelt, sest veepudelite ja oma pisibeebiga ei saa te vajalikku koormust kehale pakkuda.

3. Sa ei pinguta piisavalt

See punkt käib käsi-käes eelmisega. Võtsid juba hantlid kätte või kangi turjale? Tubli! Ei näe ikkagi tulemusi. Miks? Sest sa ei rakenda progressive overloadi (ingl. k progressiivne koormuse tõstmine), mille eelduseks on endale väljakutse esitamine IGA KORD. Mida rohkem su lihased arenevad, seda “nõudlikumaks” nad muutuvad, et kasvada. Kui sa ei paku lihastele ülekoormust, siis neil pole mingit põhjust ka kasvada, sest inimkeha ei muutu, kui selleks puudub otsene vajadus.

See tähendab, et lihas vajab üha enam koormust. Nii pea kui tunned end trennis “mugavalt”, ära oota tulemusi! Progressive overload eeldab, et tõstad trennis koormust kas raskuste või reppide arvelt. Igal juhul peaksid viimased repid tulema läbi “higi, pisarate ja vere“, hehe!

Liigagi tihti on näha trennis neid, kes 5-kiloste hantlitega lihtsalt kulgevad läbi kava. Kui ikka kuuma ei anna, siis ega mingit muutust oodata ka pole! Ja naised, kes te kardate raskusi tõstes minna “massiivseks”, siis palun lugege mu postitust antud teemal SIIT! Treeningute puhul ei loe naiste üldreegel “mida pikem seda parem“! Tunnine intensiivne ning koormav trenn ühele lihasgrupile on enam kui küll, et töötada läbi kõik lihased ja neid korralikult lammutada!

4. Sa ei ole järjepidev

Kas oled üks neist, kes võtab iga kuu ette uue internetis vohava “personaalse” treeningkava? Palun… ära… tee… seda. Esiteks, pole need kuidagi personaalsed, teiseks ei arvesta need su praegust vormi ja eesmärke ning kolmandaks ei õpeta need sind jõusaalis harjutusi korrektselt sooritama. Ma ei suuda rõhutada, kui oluline on võtta endale pädev personaaltreener kasvõi esimeseks paariks korraks, et asi jonksu saada! Ning minule ärge sellekohaseid kirju ka saatke. Kirjutan igapäevaselt vastuseks, et ma pole personaaltreener ja ei paku sellist teenust. MyFitnessi klubisid leidub üle Eesti ja iga ühes mitmeid omamoodi treenereid. Olen enam kui kindel, et leiate endale sobiva!

Ja treeningutest mitte üldsegi vähem olulisel kohal on järjekindlus toitumises. Kui sa pole just teadlik toituja ja võtad oma eesmärke tõsiselt, siis lase endale koostada personaalne toitumiskava. Sest tulemused sünnivad eelkõige köögis. ERITI kui eesmärk on lihast kasvatada. Sel puhul on ülioluline tarbida rohkem kaloreid kui neid kulutatakse ning süüa piisavalt ehitusmaterjali ehk valku.

5. Sa ei puhka

Tõepoolest kasvab lihas tööga, mida trennis teed, ja energiaga toidust, mida sisse sööd. Aga lihas ei kasva muul ajal kui puhates! Kasvuprotsessi käivitab selline hormoon nagu kasvuhormoon (HGH), mille tase kehas on kõrgeim just magamise ajal. Pealegi tõstab vähene uni kehas kortisoolitaset, mis on kataboolne hormoon ja võib põhjustada lihaskudede lõhustamist. Ehk siis vähene uni põhjustab täpselt seda, mida sa ei taha, kui püüad kasvatada lihasmassi. Nii nagu vajavad nutitelefonid öösiti laadimist, vajab seda ka me keha!

Ja uni pole ainus oluline aspekt puhkusest rääkides. Sama oluline on anda kehale ka piisavalt aega taastuda ja kasvada. Kui me räägime treenimisest, siis siin kohal kehtib reegel “rohkem ei ole alati parem”. Iga päev jõusaalis pumpamine on nii aja kui energia raiskamine. Võta piisavalt aega taastumiseks ja kasvamiseks. See on üks põhilisi põhjuseid, miks bodybuilderid armastavad oma kava üles ehitada lihasgruppidepõhiselt. Erinevalt kogu kere treenimisest, saavad sel juhul teised lihasgrupid siiski puhata.

Kui sa oled üks neist, kes sööb end kurguni täis, teeb rasket jõutrenni ja ikka juurde ei võta, siis püüa oma igapäevast aktiivsust vähendada. Võib juhtuda, et oled lihtsalt nii aktiivse elustiiliga, et on füüsiliselt võimatu end kaloraaži poolest plussi süüa, et lihaskasv saaks aset leida. Hoia treeningud intensiivsed, samas lühikesed, väldi kardiot, puhka rohkem ja söö kõrgema kaloraažiga “kompaktsemat” toitu.

6. Sa sööd liiga vähe

See on vast kõige suurem viga, mida tehakse. Kuigi ma ei suuda seda kunagi mõista, sest ma ei saa aru, kuidas on võimalik, et ISU EI OLE?! Mis inimene see head toitu ei armasta, hehe! Nii paljud ütlevad: “Ma ei saa aru… ma söön koguaeg, aga juurde ei võta. Mis värk on?” Ja kui ma siis uurin, mida ta ka sööb, tuleb välja, et ta sööb uskumatult vähe! Inimene lihtsalt arvab, et ta sööb palju. Seega palun sul paar päeva pidada toitumispäevikut, et saada aimu, kas tõesti sööd nii palju kui arvad?

Ja kui tuleb välja, et tõesti söödki paartuhat kalorit päevas, siis ju see pole sulle ikka piisav ja peadki sööma veelgi rohkem! Aga kui füüsiliselt lihtsalt ei mahuta rohkem? Siis on ka selleks omad nipid – söö rohkem kaloririkkaid toite. Head toiduained, mida oma igapäeva tuua oleksid pähklid/pähklivõid, teraviljatooted, müsli/puder, rasvane kala, valgupulber, tume šokolaad, juust, jogurt, pagaritooted, õlid/rasvad, kaunviljad, datlid, banaan, avokaado, kartul jms.

Ja unusta igasugused superdieedid. Lihas ei vaja kasvuks ainult valku, vaid ka süsivesikuid ja rasvu. Kui sa ei saa neid piisavas koguses, siis ei ole kehal ka piisavalt kaloreid, mida investeerida lihaskudede parandamiseks ja kasvatamiseks. Ja kui tervislikult toitudes ei suuda süüa piisavalt kaloreid, siis ei ole patt lisada oma muidu tervislikku päeva ka “rämpstoitu” nagu pitsa, burger, jäätis jms. Nipp peitub tasakaalus. Et lihaskasv oleks maksimaalne, püüa süüa iga 2-3 tunni tagant, 5-6 korda päevas, et kehal oleks koguaeg materjali, millest ehitada.

7. Sa ei tarbi piisavalt valku

Tänapäeval küll vähem, kuid ikka veel ei tarbi väga paljud (eriti naised) piisavalt valku. Nüüd on meil küll suur valguepideemia käimas, mil isegi kodujuust (mis on alati olnud valguallikas) müüakse maha uue loosungiga “valgurikas kodujuust”. Mehele/naisele, kes püüab lihast kasvatada, on soovitatav tarbida päeva jooksul u 2,5/2 g valku 1 kg kehakaalu kohta. Mehele/naisele, kes püüab lihast säilitada, on soovitatav tarbida päeva jooksul u 2/1,5 g valku 1 kg kehakaalu kohta. Ja mida mitmekülgsemad on valguallikad, seda laialdasem ka aminohapeteprofiil, mis on oluline oma soovitud tulemuste saavutamiseks. Mis on valgud, miks olulised, kus neid on enim ja palju muud võid lugeda mu blogipostitusest SIIT!

8. Sa ei toeta oma keha toidulisanditega

Toidulisandid jätsin ma nimme viimaseks punktiks – võtke seda kui kodutöö lisaülesannet. Teed – tubli, ei tee – ikka tubli. Kõige olulisem on alustada kõigest ülalpool mainitust. Sa peaksid kõik eelnevad punktid olema juba idealiseerinud ja siis pöörduma “abivahendite” poole. Ei saa ju loota, et valgupulber hakkaks sinu eest lihasmassi kasvatama, või mis?

Põhilised toidulisandid, mida igapäevaselt vajaksid, on: multivitamiin, oomega-3, magneesium ja D-vitamiin. Nende olulisusest võid lugeda mu blogipostitusest SIIT! Kui me räägime aga massilisamisest, siis tasub mõelda ka natuke next level abilistele nagu valgupulber, massilisaja, kreatiin ja BCAA-d. Jällegi, ma ei ütle, et keegi peaks neist midagi võtma hakkama, vaid et neid tasub kaaluda, kui tõesti ülaltoodust ei piisa! Ise tarbin neist valgupulbrit ja BCAA-d.

Kokkuvõttes loodan, et sain vastatud peamised küsimused, mis teid vaevanud! Kommentaaridesse ootan vastust küsimustele: Kas vaevled lihasmassi kasvatamisega? Mis võib olla see viga, miks sina lihast ei ole suutnud kasvatada? Mis teemat sooviksid näha minu järgmises fitnesspostituses?

Fotod – Iris Kivisalu (ajakiri Mood)
Video – Dag Holmen

The post 8 viga, mida lihasmassi kasvatamisel tehakse appeared first on Paljas Porgand 🥕.

Foto – Kaarel Antonov

Mida rohkem ma trenni teemal kirjutan, inspireerivaid treeningnippe ja -kavasid jagan, seda rohkem kerkib lugejate poolt küsimus: “Kas koduseid treeningnippe ja -kava ka saaksid jagada?”. Kuna ma ise pole vist kunagi kodus treeninud, siis ma nagu polegi osanud väga aidata. Küll aga pole ma oma lugejate palveid unustanud ning tahan aidata ka neid, kel jõusaal on välistatud. Olgu põhjuseks raha, lapsed, ajapuudus, isiklikud eelistused vms.

Kodus treenimise eelised:

• raha säästmine – ei mingeid sõidukulusid ja jõusaali liikmetasu
• muretus – kanna seljas mida aga tahad
• mugavus – ilma kodust lahkumata
• aeg – millal iganes soovid ning säästes aega sõidu pealt
• prioriteedid – võimalus iga hetk lapsele, loomale tähelepanu pöörata

Kodus treenimise puudused:

• puudub professionaalne abi – pole treenerit, kes juhendaks
• raske end motiveerida – raske saada tunnetust kätte ümbruskonna muutumatuse tõttu
• raske end inspireerida – ühed ja samad harjutused
• segavad faktorid – kannatab trenni intensiivsus
• puuduvad abivahendid – raskused ja masinad, millega treenida

Kuna paljude eesmärk ei olegi otseselt lihasmassi kasvatada või, vastupidi, kaalust hullult alla võtta, vaid hoopis enda liigutamine ja enesetunde parandamine, siis võib kodune treening osutuda tõepoolest palju mugavamaks. Viimasele trenniteemalisele postitusele  “8 viga, mida lihasmassi kasvatamisel tehakse” tuli täitsa mitmeid sooviavaldusi ja murekirju kodus treenimise kohta. Ning teie õnneks tuli mulle ka üks huvitav pakkumine!

Hopa TV – tõhus ja põnev trenn kodus!

Nimelt tuli mulle postkasti pakkumine proovida järele Hopa TV treeninguid, mida saab teha kodust lahkumata! Need on mõeldud eelkõige naistele 25 kuni 45, kes ei tunne ennast hästi suurtes spordiklubides või kes kiire elutempo, väikeste laste kõrvalt või võimaluste puudumise tõttu ei saa või ei soovi kodust välja trenni minna. Naistele, kes tahavad olla sellegi poolest heas vormis ning seda saavutada/säilitada võimalikult tõhusalt, säästlikult ning endale sobival ajal.

Olen kuulnud, et on palju neid, kes on valmis ärkama hommikul vara, et telesaate järgi treenida. Kas aga poleks mugavam treenida mistahes kellaajal? Kindlasti leidub ka neid, kes treenivad YouTube’i videote järgi – seda olen isegi teinud, kui elasin Austraalias farmis ja jõusaalist võisin und näha. Mis on aga Youtube’i järgi treenimise suurim puudus? Puudub kindel kondikava – treenid ühe, teise ja kolmanda järgi, samas puudub kindel kava, mis arvestaks ka su eelnevaid treeninguid. Nagu personaaltreeneri puhul, kes teeb kava nii, et kõik lihasgrupid saaksid piisavalt koormust ja puhkust. YouTube kahjuks sellega ei arvesta…

Hopa TV treeningute tegemiseks ei ole vaja mingisuguseid abivahendeid. Efektiivsed intervalltreeningud on kohaldatavad igale tasemele – koormuse saab kätte nii algaja kui ka edasijõudnud treenija. Mille poolest on intervall trenn eriti tõhus, võid lugeda SIIT! Viis korda nädalas lisandub uus video, mis tagab, et treeningud on vaheldusrikkad ja kogu keha saab süsteemselt läbi töötatud.

Inimestele meeldib vaheldus, seega kõik treeningkavad on iga kord uued ja iga trenn ka uues lokatsioonis, kuna fitness nõuab paljudelt motivatsiooni ja üksluine taust seda kindlasti kohe ei paku. Selline lähenemine meenutas mulle spinningut, mida kunagi väga armastasin ja harrastasin. Enim just seepärast, et muusika ja ekraanil jooksev taust ehk “sõidu lokatsioon”, mille järgi treenitud sai, oli alati erinev! Vähe mõnus oli pimedal ja vihmasel sügispäeval sukelduda Mehhiko tänavatele või Austraalia ookeanivaatega maanteele pedaale väntama.

Hopa TV alustas selle aasta 1. jaanuaril ning esimesed videod on filmitud Floridas. Sealt liiguti edasi Mehhikosse ja Guatemalasse. Nende eesmärk ongi pakkuda vaheldusrikkaid intervalltreeninguid huvitavate vaadetega otse kodust ja seda kõigile! Hopa TV eestikeelseid videotreeninguid saavad kõik proovida 7 päeva TASUTA ning edaspidi on kuutasu vaid 14,90€, mis teeb ühe trenni hinnaks vaid 0,70 senti. Tellimust saab peatada mugavalt igal ajal. Ning kuna trenn ilma korrektse toitumiseta tulemusi ei anna, siis mis veel parem, tellimusega saab kaasa ka toitumisjuhise!

Sooduskupongiga “PORGAND” saad esimese kuu jagu treeninguid lausa -25% soodsamalt! Proovi õnne ka minu Facebooki ja Instagrami auhinnamängudes, kus võimalus võita Hopa TV aastane tasuta kasutusõigus!

Hopa TV on leitav:

www.fb.com/hopafit
www.instagram.com/hopafit
https://tv.hopafit.com

Kui seda postitust juba loed, siis eeldan, et eelistad kodus treenida. Siit ka paar küsimust: miks oled valinud kodus treenida ning kas Hopa TV pakub huvi?

The post Elamuslik trenn otse kodust! appeared first on Paljas Porgand 🥕.

Aminohapped moodustavad meie keha massist lausa 15-20%, olles vee järel teisel kohal. Need on meie keha lihaste ja organite põhikoostisosaks, mõjutades seega inimkeha organismis iga funktsiooni tööd.

Mis on aminohapped?

Aminohapped jagunevad asendamatuteks ja asendatavateks. Asendamatuid aminohappeid ei suuda meie keha ise toota, ning neid peame saama toidust. Ülejäänuid ehk asendatavaid aminohappeid suudab keha teistest toitainetest vastavalt vajadusele ise sünteesida.

Asendamatud aminohapped on:

• isoleutsiin
• leutsiin
• lüsiin
• metioniin
• fenüülalaniin
• treoniin
• trüptofaan
• valiin
• histidiin

Asendatavad aminohapped on:

• alaniin
• arginiin
• asparagiin
• asparagiinhape
• tsüsteiin
• glutamiin
• glutaamhape
• glütsiin
• proliin
• seriin
• türosiin

Miks on aminohapped olulised?

Peamine roll aminohapetel on keha ehitusblokkideks olemine. Aminohapetest saab kokku panna erinevaid valke, ensüüme, hormoone jne. Keha kasutab aminohappeid lagundades organismi enda valke ning saab täiendust toidust. Igal toidukorral ei ole kõigi aminohapete saamine oluline, kuid pikema aja peale on tähtis saada õiges vahekorras aminohappeid. Seega on eriti olulised asendamatud aminohapped, mida inimese keha ise sünteesida ei suuda ja varusid saab täiendada vaid toidu abil.

Kust asendamatuid aminohappeid saada?

Asendamatuid aminohappeid saab ainult toidust. Seedimise käigus lagundatakse kõik toidus sisalduvad valgud aminohapeteks ja kantakse vereringega laiali. Meie organism tarvitab aminohappeid vastavalt vajadusele erinevate valkude, ensüümide, hormoonide jt moodustamiseks, mis tagavad keha uuendamise ja toimimise. Kui toidust piisavalt kasvõi üht aminohapet ei saada, siis organismi uuenemisprotsess aeglustub ning kaasnevad terviseriskid. Et saada kätte kogu spekter aminohappeid, peaks toidulaud olema tasakaalustatud ja mitmekülgne. Kahjuks, enamik inimesi seda enda toidulaua kohta täheldada ei saa.

Asendamatuid aminohappeid on võimalik omastada nii loomsetest kui taimsetest valkudest. Loomses valgus on esindatud kõik asendamatud aminohapped ja nad on ka inimorganismile õigetes proportsioonides. Taimsest toidust kõigi aminohapete saamiseks vajame veidi suuremal hulgal erinevate toiduainete tarbimist ning kombineerimist. Näiteks annavad kaunviljad koos täisteraviljadega kõik asendamatud aminohapped, sest teraviljades on lüsiin, kuid ei ole metioniini ja vastupidi. Eraldi tarbides ei anna kaunviljad vaatamata oma valgurohkusele vajalikku aminohappe kokteili.

Allpool mõned näited, kuidas taimetoitu kombineerida nii, et saaksite kätte kõik vajalikud aminohapped:

1. Kaunviljad (oad, herned, läätsed) koos piimatoodetega (piim, juust, jogurt)
2. Täisteraviljad (pruun riis, täisterapasta, täisterapagaritooted) koos kaunviljadega (oad, herned, läätsed) VEGAN
3. Kaunviljad (oad, herned, läätsed) koos pähklite ja seemnetega (k.a. pähkli/seemnevõi ja -õli) VEGAN
4. Piimatooted (piim, juust, jogurt) koos täisteraviljadega (pruun riis, täisterapasta, täisterapagaritooted)

Kõik asendamatud aminohapped ühest kohast

Kahjuks ei sisalda keskmise inimese toidulaud piisavalt erinevate aminohapete sisaldusega toiduaineid. Enamik inimesi ei toitu nii teadlikult (ka mina mitte!), et pidada arvestust aminohapetekompleksi ja vitamiinide üle. Pealegi on asendamatute aminohapete vajadus eriti kõrge sportlastel, kuna sporti tehes kiireneb lihaste uuenemiseprotsess, mistõttu läheb tarvis kuni kaks korda suuremas koguses aminohappeid lihaskudede üles ehitamiseks.

Järjepideva trenni tegemisel ei saa üle ega ümber hargnenud ahelaga aminohapetest ehk teisisõnu BCAA-dest (ingl. k branch chained amino acids). Tegemist on põhiliselt asendamatute aminohapetega isoleutsiin, leutsiin ja valiin. Need on lihaste põhiliseks koostisaineks ja nende abil suureneb intensiivse treeningu tulemusel lihase töövõime, energia kulutamine, taastumine, lihaskasv, rasva põletamine ning ka aju funktsioneerimine.

Aminohapped ehk BCAA-d (ingl. k branch chained amino acids) on ehitusblokkideks proteiinidele ning lihaskoele. Kõik füüsilised protsessid, mis spordiga seotud – energia kulutamine, taastumine, lihaskasv, rasva põletamine ning ka aju funktsioneerimine – on sõltuvuses aminohapetest. See on põhjus, miks BCAA-pulber on fitnessis üks enimkasutatavaid toidulisandeid. Ise olen tarbinud BCAA-d toidulisandina juba viimased 8 aastat.

Ühekordsetes ja mugavates pakendites 365JP BCAA-d

BCAA-d on ülioluliseks toidulisandiks suurenenud aminohapete vajadusega sportlastele, kuna see:

• vähendab trennijärgset lihasvalu ja kurnatust
• vähendab valkude lammutamist nii vastupidavus- kui jõutreeningu korral
• aitab säilitada lihasmassi ja põletada rasva, mitte lihast
• stimuleerib valgusünteesi (lihaskasvu)
• on antikataboolne: aitab võidelda lihaskao vastu dieedi ja treeningu ajal
• aitab edukalt võidelda närvisüsteemi üleväsimusega vastupidavustreeningutel
• kiirendab koos glutamiini ja arginiiniga taastumisprotsessi
• võimendab treeningefekti
• avaldab positiivset mõju kõikide alade sportlastele

Turule on tulnud uued ja väga kvaliteetsed BCAA-d 365JP-lt, mis sisaldavad 40-100% rohkem asendamatuid aminohappeid võrreldes teiste analoogsete toodetega turul. Üks annus (10g) sisaldab uskumatult 8,8g BCAA-sid (2:1:1 vahekorras) – võrreldes turu keskmisega, milleks on 4-6g. Samas on 365JP BCAA-d aga odavamad kui analoogsed tooted turul. Lisaks sisaldab 365JP toode ka B6 vitamiini (2,5 mg annuse kohta), millel on meie kehas palju tähtsaid ülesandeid, kuid üheks olulisemaks võib pidada selle tuge südame-veresoonkonna haiguste ennetamisel. B6 vitamiini on vaja ka aminohapete normaalse ainevahetuse tagamiseks (s.h valkude lõhustamiseks ja kasutamiseks).

Mis toote muidugi veel eriti apetiitseks teeb, on selle kasutajasõbralikkus. Toodet ei müüda ainult suures koguses nagu tavaliselt (250-1000g), mis trennikoti oma mahukusega ja rahakoti oma hinnaga justkui halvab. Müügil on väikesed ühe serveeringuga (10g) pakendid, võttes nii minimaalselt vähe ruumi nii trenni- kui käekotis. Pealegi on seda mugav kasutada – ei mingit lusika mattumist pulbri alla, vaid kotikesest otse pudelisse. Sidenote! Kusjuures, see on minu arvates uskumatu, et tootjad pole seni suutnud välja mõelda lihtsalt lahendust, et näppudega iga kord BCAA (ja ka valgupulbri) purgis/kotis kaevuma ei peaks. Lusikas võiks olla kinnitatav kaane alla või pakendi siseküljele! Fitnessentusiastid, do you feel me?!

365JP BCAA tuleb kolmes eri maitses:

• arbuus – arbuus on olnud BCAA-de puhul alati mu lemmik maitse. Ka seekord ei vedanud see mind alt! Väga hea ja kergelt magus.
• ananass – muidu mõnus troopiline, kuid mulle tundus, et aminohapetele (eesotsas leutsiinile) naturaalselt omane mõru maitse tuli esile. Samas tähendab see seda, et tootesse pole liialt kunstlikke magusaineid peidetud. Tootjale on maitse ja kvaliteedi tasakaal päris suur pähkel pureda. Turul laialt levinud BCAA-d, mille maitse on võrdlemisi meeldiv ja magus, on oma maitse saanud suuresti (tihti peidetud) kunstlike magustajate abil. Eks see ole tarbija valik, kas eelistada kvaliteeti või maitset.
• õun – õuna puhul tundsin samuti kerkelt aminohapete mõrkjat maitset, aga ei jäänud üldse mitte segama. Mõnusalt hapu ja väga meeldiv maitse.

The post Aminohapped – kõige olulisem toidulisand sinu kotis! appeared first on Paljas Porgand 🥕.

Noniii, vajutanud sellele postituse peale, oled sa kohe kindlasti trenni inimene! Selle peale annan ma sulle kohe ühe kõrge viieka, sest veebruar käes, on kindlasti paljud oma uusaastalubadustele juba selja pööranud. Kuna aga tulid siia otsima motiveerivat muusikat treeningutele ning seda ühte imeharjutust, mis paneb tuharad kasvama nii, et tee või Kardashianitele silmad ette (OK, seda lubadust saab ainult ilukirurg anda, hehe), siis palju õnne – oled juba poolel teel!

Rääkides pringist tagumikust ning kuidas sellist tulemust saavutada, seostub enamusele vajadus kükkida. Ei, kükkimine ei ole parim harjutus tuharalihaste aktiveerimiseks ja töösse rakendamiseks. Kükkimine on küll ideaalne alakeha harjutus, kuid põhiliselt treenib siiski meie reisi. On olemas aga üks mõnus harjutus nagu seda on puusatõsted, mis treenivad otseselt tagumikku. Õigete vahendite abil on võimalik harjutust sooritada päris suure raskusega, mis on eelduseks lihaskasvule.

Tegelikult ega mul polegi plaanis pikalt rääkida, sest filmisime Myfitnessi personaaltreeneri ning jõusaali ja personaaltreeningute juhi Kadri Paadiga üles kõik, mida teadma pead. Visuaalselt suudame me rohkem keskenduda ja õpitut talletada, seega kõrvad ja silmad lahti ning tšeki seda imeharjutust ja korrektset sooritust juba allpool olevast videost. Ootan postituse alla kommentaare, kuidas teile sellised õpetlikud videod meeldivad, mida rohkem ja mida vähem näha tahaksite? Vaid nii saan pakkuda teile seda, mida soovite!

Fotod ja video – Dag Holmen

Minu muusika pleilist

Kui mult küsitakse, mis muusikat ma kuulan, siis mu vastus on alati sama – absoluutselt kõike! Kodus üht, peol teist, autos kolmandat, kodus armuvaludes , jäätisetops käes, neljandat ja trennis sootuks viiendat, hehe! Who can relate? Ootan kommentaare postituse alla!

Aga ilmselgelt ma teile oma pisaratõmmiseid ja päris peo anthemit ka siia loopima ei hakka, seega räägime muusikast, mida kuulan 90% ajast ehk siis muusikast, mida kuulan trennis. Ei, ma ei veeda 90% ajast trennis, aga kodus ma muusikat ei kuula. Ma hindan vaikust ja oma mõtteid rohkem. Vahel kui kodus end parasjagu sätin või koristan, siis muutun küll tantsivaks tolmuharjakesega tuhkatriinuks. Teine koht, kus mul alati muusika põhjas on ja ma kujutan ette, et olen rokkiv Beyoncé, on autoga ÜKSI sõites. Aga kuna mul autot pole, siis ei juhtu seda liiga tihti. Kord kuus varastan veel vanemate autot kui väga vaja! Peakski seda taas tegema, et oma adrelaksu vajadusi rahuldada, khmm.

Iiiiigaljuhuuuul, tagasi trennimuusika juurde… Panin kokku oma kõige lemmikumad palad, mis panevad trennis puusa nõksuma (, kuid mitte liiga palju!) ning on ehitatud enamasti üles dropile, mil siis uut setti lammutama asuda. Piisavalt upbeat ja tempokas peab olema, et mu listi pääseda! Visake siis listile follow, sest lisan uut muusikat pea iga päev! Aga palun – 35h puhast naudingut: https://open.spotify.com/user/12149992183/playlist/4LtV2hS6N6k2G8NpiZ4aqd?si=EFwtM727QzuhW00aZcJj3w

The post Tuharad prinki ühe harjutusega + minu trenni pleilist! appeared first on Paljas Porgand 🥕.

Pärast treeninguid suunduvad vaid mõned funktsionaalse treenimise alale, kus saab end läbi ja lõhki venitada ning ka foam rolleri ehk massaažirulliga läbi töötada. Rullimine on mu üks lemmiktegevusi, küll aga ei võta ma seda piisavalt tihti ette. Venitamisega olen eriti külmas suhtes. Ei tunne selleks otseselt vajadust… Ja tuleb välja, et ega venitamisest väga tolku ei ole ka, kui ei ole soovi just painduvust arendada. Millest ma räägin? Miks on rullimine aga oluline? Ja kuidas korrektselt nii rullida kui venitada?

Venitamine

Kui inimestelt küsida, miks nad venitavad või peavad seda oluliseks, siis on olemas põhilised tüüpvastused. Lükkaksin need ühe põneva artikli põhjal aga ümber:

• „Ma venitan enne trenni, et ennetada/vältida vigastusi” – Enamus uuringuid näitab, et venitamine enne treeningut ei aita vigastusi ennetada, sest enamus vigastusi juhtub normaalses liigese liikuvusulatuses mitte maksimaalses liikuvusulatuses, kuhu venitus just suunatud on.
• “Ma venitan enne trenni, et sooritusvõime trennis paraneks” – Paljud uuringud näitavad, et venitamine enne treeningut võib sooritusvõimele hoopis negatiivselt mõjuda. Üksikud uuringud on näidanud, et staatilisel venitamisel (lühikese kestusega alla minuti) pole sooritusvõimele negatiivseid efekte, eriti kui sellele on järgnenud soojendus. On aga leitud, et sellest pikemad venitused võivad lühiajaliselt alandada lihase maksimaalset, plahvatuslikku ja kiiruslikku jõudu. Seega kui pole ka positiivset efekti, siis miks enne treeningut üldse venitada?
• „Ma venitan, et lihased poleks pärast trenni valusad“ – Uuringud näitavad, et venitamine pigem ei aita treeningutest põhjustatud lihasvalu vastu või teeb seda minimaalselt. Venitamine võib hoopis lihasvalulikkust tekitada, eriti inimestel, kes ei ole sellega harjunud või kes venitavad liiga pikalt ja agressiivselt.
• „Ma venitan pärast trenni, et taastada treeningujärgselt lihaste pikkus” – Mitmed uuringud on näidanud, et venitamine tegelikult ei muuda lihaste pikkust, vaid parandab venituse taluvust. See tähendab, et liigese liikuvusulatus paraneb ilma, et tegelikult lihaste pikkuses midagi muutuks. Aju lubab liigesel rohkem liikuda, aga kui treenija ei suuda suuremat liikuvusulatust hästi kontrollida (lihaste aktiivse tööga), võib see teha teda vastuvõtlikumaks vigastustele.
• „Ma venitan, et enne trenni soojaks saada“ – Soojendus on väga oluline tegevus enne treeningut või võistlust, sest see valmistab keha ette nii vaimselt kui füüsiliselt eelseisvaks pingutuseks. Tänu korralikule soojendusele on võimalikud järgnevad positiivsed efektid: kiirem lihaskontraktsioon ja lõdvestumine, paranenud reaktsiooniaeg ja jõu rakendamise kiirus, paranenud jõud ja võimsus, vähenenud liikuvustakistus, paranenud hapnikutransport, paranenud metaboolsed reaktsioonid jne. Seega soojenduse üks ülesandeid on temperatuuri tõstmine ja verevarustuse parandamine ning mõlemat aitab paremini saavutada läbi liigutamise toimuv aktiivne tegevus mitte statsionaarne venitus.
• „Ma venitan, et parandada oma painduvust” – Paljudel inimestel on piisav painduvus, et oma igapäevategevusi teha ning spordiga tegeleda. Kui see on aga sinu soov või spordiala juures vajalik, siis on see ka AINUS PÕHJUS miks reaalselt venitamine oluline on.

Kui sa siiani venitad sellepärast, et vigastusriski vähendada, sooritusvõimet parandada, lihasvalu vältida või vähendada, lihaste pikkust muuta ja/või et enne trenni soojaks saada, siis selle jaoks venitamist ei soovitaks. Selle asemel tee parem enne treeningu põhiosa korralik soojendus kerge üldise aeroobse tegevusega ja/või üldiseid liikuvusharjutusi. Mina venitan ainult siis, kui tunnen, et keha seda vajab või naudin venitustunnet niisama jäikades lihastes. Lihaste lõõgastamiseks soovitan pigem vahtrullimist või massaaži.

Rullimine

Kuigi venitamine on kasulik lihaspinge maandamiseks, siis juhtub pahatihti, et lihaste sisse on jõudnud tekkinud sõlmekesed. Need jäävad ka pärast venitusharjutusi ikka alles, sest lihaskiud venivad vaid tihkendi kõrvalt, neid sõlmekesi oleks vaja muljuda eraldi. Selja taha oma käed aga ei ulatu ja kaaslane ei leia õigeid kohti sageli üles. Siinkohal tulebki appi vahtmaterjalist enesemassaaži rull või miks mitte kasvõi tennisepall, et väiksematesse kohtadesse ligi pääseda (rinnalihased).

Vahtrullil massaaži viiakse läbi oma keha raskusjõuga, toetudes rullile, mis avaldab survet just valulikele sõlmekestele. Leidnud valupunkti, tuleks õrnalt rulluda edasi-tagasi üle selle piirkonna, kuni ebameeldiv tunne väheneb või kaob sootuks. Nii lõdvestad just pindmisi, suuri lihasgruppe. Oluline on olla ettevaatlik varasemate vigastuste piirkonnas ning kunagi ei tohiks ületada talutava valu läve. Vaata ka allolevat vlogi, et õppida korrektselt rullima!

Fotod ja video – Dag Holmen

The post Venitamine VS massaažirullimine appeared first on Paljas Porgand 🥕.

Foto – Erlend Štaub / Õhtuleht

Ega pole inimest, kes ei tahaks tervislik olla. “Eee, ei, mina tahan olla küll ülekaaluline, haige ja nõrk!” said noone ever. Paljud ei tunnista, et nad oleksid palju õnnelikumad, kui oma keha ja vaimu eest hoolt kannaksid, sest nii näivad nad nõrgad. “Alkoholist ja rämpstoidust ei suudaks ma elu sees loobuda ning trenn on nõrkadele” on liigagi tavaline. Tegelikult on need inimesed lihtsalt halva elustiiliga. Võti on ümber harjumises. Ja, tõesti, see ei olegi niisama lihtne ega saagi olema. Kuid tervislik elustiil ei nõuagi sinult 110% perfektsust ja pühendumust. Elustiil tähendab sisse harjutatud käitumismustrit, ilma et peaksid igat otsust teadlikult vastu võtma. Seega on tervislik elustiil tava toituda tervislikult, olla aktiivne ning vaimselt terve. Ja kõrvalekalle siin ja seal on täiesti normaalne ja hoiab meid vaimselt ja füüsiliselt tasakaalus!

Miks tegin algust tervisliku elustiiliga mina?

Ütleme alustuseks ära, et ma pole ka mingi perfektne etalon selles vallas. Muidugi on mul oma päevi, kus toitun tavapärasest kehvemini, mil treenida ei viitsi või tarbin alkoholi. Me kõik oleme inimesed ja elu on elamiseks ning kogemiseks. Küll aga naudin ma oma elu täiel rinnal just tervislike harjumustega ja tunnen end kehvemini päevadel, mil olen langetanud halvemaid valikuid. Mõelda vaid, et noorena elasin ma just suurema osa ajast ebatervislike valikutega. Ma toitusin nii nagu Jumal juhatas, ei joonud piisavalt vett, magasin vähe, näljutasin end ja ei austanud oma peegelpilti.

Muah – Jenni Korjus
Foto – Artur Ivlijev
Riided – Lindex kevad/suvi

Ma olin ühesõnaga elupõletaja ja enesehävitaja. Ja nii aastaid, kuni jõudsin toitumishäiretega haiglasse ja mulle taoti mõistus pähe. See oli hetk, mil võtsin suuna Austraaliasse, kus algas suur tervenemine. Ma harisin end tervendamise ja toitumise teemal, ma olin aktiivsem kui kunagi varem ja tegin läbi kümneid muudatusi. Mu keha transformeerus, kuid veelgi enam mu mina-pilt. Ma õppisin seadma tervist prioriteediks, sest tean, mis tunne on sellest ilma jääda.

Muah – Jenni Korjus
Foto – Artur Ivlijev
Riided – Lindex kevad/suvi

Pärast hävitavat eluviisi:

• olin ma tugevas alakaalus
• nägin välja väsinud, nõrk, jõuetu
• vaevlesin unehäiretes
• oli mu seedimine korrast ära
• saatsid mind pidevad kõhuvalud ja puhitustunne
• vaevlesin nõrkuse käes jaksamata midagi teha
• olid mul hormoonid täiesti paigast ära
• kuivas nahk, lõhenesid juuksed ja murdusid küüned

Ja palju palju muud. Muidugi olin muutunud seeläbi ka asotsiaalseks, soovimata väljas käia ja inimestega suhelda. Sügavasse auku on kerge kukkuda, kuid omaette teema on sealt välja ronimine. Tervenemine kestis aastaid, kuid tulnud tagasi Eestisse veidi üle 2 aasta hiljem, olin ma transformeerunud inimene! Ma õppisin armastama (tervislikku) toitu, jõusaali, ma olin üdini positiivsust täis, ma rajasin oma toidublogi, ma tahtsin oma positiivset energiat ka teistele suunata ja ma olin TERVE! Tervislik elustiil saatis mind igal pool – mu igapäeva, tööd, mõtteviisi, kirge, trenni jne. Seda tähendabki elustiil – selle peab lülitama oma ellu täielikult, et sellest saaks alateadlik harjumus.

Miks mitte elada tervislikku elustiili?

Esmalt peame mõistma, mis takistab meid seda tegemast? Tegelikult puuduvad takistused. Oleme need iseenda jaoks loonud kas hirmust, mugavusest või teadmatusest. Seega on takistusteks vaid ettekäänded. Peamisteks ettekääneteks võiks arvata:

1. ajanappus – meile kõigile on antud täpselt sama moodi 24H. Minu lubadus iseendale oli teadvustada, et mul on KÕIGE jaoks aega. Asi takerdub vaid prioriteetide taha. Mis on minu elus prioriteetne? Täna on selleks tervis ja kõrge elukvaliteet. Seega ei ütle ma kunagi, et mul pole enda tervise eest hoolitsemiseks aega!
2. raha puudus – tervis on selline kaval tegelane, kes maksab hiljem kätte, kui temasse kohe mitte investeerida. Kas eelistad toituda tervislikumalt ja investeerida kvaliteetsesse toitu nüüd või hiljem tasuda haiglaarvete, arstivisiitide ja kallite ravimite eest? Pealegi on tervis väärtuslikum kui mistahes number pangakontol. Rahata saame õnnelikud olla ja elada, terviseta mitte!
3. teadmatus – kas lööd karjääri nimel käega, kuna ei viitsi õppida? Sama kehtib siin. Kui tahad midagi saavutada, pead hakkama õppima! Mu blogi on justkui suur entsüklopeedia, mis pakub lahendusi kõikidele su muredele ja küsimustele. Sul peab vaid huvi olema.
4. mugavus – kui eelmine punkt oleks täidetud, siis teaksid hästi, et tervislik eluviis ei nõua sult palju rohkemat. Tervisliku toidu valmistamine ei ole tuumafüüsika, mis võtaks kauem aega kui pitsa tellimine. Tänapäeval on tehtud tervislik elustiil meile nii mugavaks ja kättesaadavaks kui veel võimalik
5. stress – jah, stress paneb meid emotsionaalselt sööma, lööb rajalt maha ja annab veel kannaga näkku ka. Aga kas teadsid, et stressiga number üks toimetulekuviis on tervislik elustiil? Selle tulemusel magad paremini, oled tervem, sind saadab positiivsus ja hea enesetunne ning õpitulemused paranevad märkimisväärselt!

Kuidas ettekäänetele 1:0 teha?

Suurim viga elustiili muutmise juures on pea ees vette hüppamine. Nagu minu elunäite puhul tähele panite, siis minuni jõudis tervislik elustiil samm-sammult. Aeglane paranemine, eneseharimine, Austraalias elades tervisliku toidu kultuuriga tutvumine, korrektne ja sobilik treenimine jms olid kõik pisikesed sammud, mis viisid mind üha tervema “mina”-ni. Minust ei saanud päeva pealt anorektikust tervisegurut, retseptiraamatute autorit ja sotsiaalmeediamõjutajat, hehe!

Foto – Erlend Štaub / Õhtuleht

Seega ma ei väsi rõhutamast, kui oluline on tasa ja targu progressi hoomamine, mis viib palju kõrgemale ja kaugemale! Võrdle kasvõi sprinterit ja maratonijooksjat. Sprinter on küll kiirem, aga kumb jõuab kaugemale? Kui me räägime tervisest, siis me tahame jõuda võimalikult kaugele. Seega ütleme EI igasugu imedieetidele ja hakkame end harima! Sest elu on üks lõputu kool.

Foto – Erlend Štaub / Õhtuleht

Huh, see on tegelikult nii lai teema ja raske on anda siin põgusalt ülevaadet. Küll aga on mul teiega nii palju, mida jagada! Lisaks soovin Eesti tublide noortega ka tutvuda ja nende muredele lahendust pakkuda silmast-silma suhtlusel. Seetõttu kutsun ma kõiki noori, kes vaevlevad ebaterve elustiili küüsis, tunnevad lihtsalt huvi tervisliku elustiili vastu, soovivad minu tegemistega end kurssi viia või teiste vingete noortega tutvusi luua, noorte tervisesarjale, mis tutvustab:

• erinevaid elustiiliviise, et toime tulla noorte igapäeva saatvate muredega
• liikumisharrastusi ja ka know-how’d nendega iseseisvalt edasitegelemiseks

Muah – Jenni Korjus
Foto – Artur Ivlijev

Mina viin isiklikult läbi tervikliku toitumise töötuba ning osalen üheskoos noortega mitmetel uutmoodi treeningutel! Lisaks toimub veel vaimse tervise teemalisi jututubasid, sest terve keha tähendab ka tervet vaimu. Kahjuks on tänapäeval liigagi paljud enda armastamisega ja iseenda eest hoolitsemisega pahuksis. Sealt ju sai alguse ka minu must auk. Et ennetada läbipõlemist ja oma elu hävitamist, soovitan kõikidel noortel jututubadega ühineda!

Muah – Jenni Korjus Foto – Artur Ivlijev
Riided – Lindex kevad/suvi

Osalema on oodatud noored alates 16. eluaastast ning osavõtu tasu ilmselgelt pole! Vajalik on vaid eelregistreerimine. Kõige toimuva kohta leiate lisainfot SIIT! ning huvi korral võid pilgu peale visata ka mu Pealinna intervjuule sotsiaalmeedia mõjuvõimust noorte vaimsele tervisele.

Mine tšeki minu Instagrami ja Facebooki auhinnamängu, kus on noorte innustamise eest hoolt kandnud lisaks minule ja Tallinna spordi- ja noorsooametile veel mitmed tegijad, kes panustavad omalt poolt auhinnakottidesse. Seega mine osale julgelt loosimises ja võida omale väärtuslik ja asjalik kinkekott, mis loositakse välja kõigi vahel, kes osalevad vähemalt ühes jututuoas!

Kallis (üli)õpilane, kuidas on Sinul lood tervisliku eluviisiga? Kas kannatad stressi käes? Kas antud jututoad ja treeningud pakuksid Sulle huvi ja oleksid tulemas?

P.S. Lisaks osalen veel ühes projektis, mis on suunatud noorte tuleviku heaolule ja nende abistamisele. Ole nii pai ja viska hääl mu pildile SIIN, et saaksin teid ikka rohkem inspireerida ja aidata! 

The post Kuidas teha algust tervisliku elustiiliga? appeared first on Paljas Porgand 🥕.

Kallid lugejad, mind võib ametlikult lugeda veerandsaja-aastaseks. Nii öeldes, kõlan nagu muld juba, kuid tegelikult on 25 täitsa noor veel. Ütleme nii, et alles saan elus tuurid sisse. Sellegi poolest olen ma  piisava pagasi teadmisi kogunud, mitmeid nippe kõrva taha pannud ning palju näinud. Seepärast mõtlesin, et oleks fun jagada teiega oma lemmiktooteid ning ilu-, toitumise- ja tervisenippe, mis aastatega omandanud olen, ning kõige lõpuks jagada ka 25. eluaastaks omandatud kõige suuremat õppetundi, mis pani alguse mu uuele mõtteviisile ja ellusuhtumisele.

Lubasin, et räägin teile natuke ka oma sünnipäevast, mis oli kõige vapustavam pidu seni! Küll mul alles joppas, et sünnipäev langes laupäevasele päevale, sest nii säästsin ma oma aega telefonikõnedele, SMS-idele ja “virtuaalses reaalsuses” kirjutatud õnnesoovide vastamisele. Kõik kallid hinged kogunesid minu sünnipäeva õhtul kokku restorani Oivaline Tervislik Tort, kus võis pidustus alata! Peokoht sai valitud selle järgi, kus on kõige parem tort, hehe! Ei, tegelikult lisaks imemaitsvatele, tervislikele ja valgurikastele tortidele ja vegan toorkookidele, on restorani atmosfäär lihtsalt totaalne mina! Palju rohelust, avarust, istekohti ning juba esimesel külastusel teadsin, et seal ma midagi veel ära korraldan.

Riided – River Island

Oivalise uksed sulgusid klientidele kell 18 ning võttis minu külalisi vastu kell 20. Kuna tegemist oli ikkagi esimese suurema juubeliga, siis ei saanud seda ka vähem suuremalt vastu ju võtta. Nii olin tellinud korraliku cateringi Reval Cafest, sest jäin nende tööga oma raamatuesitlustel väga rahule! Tõesti suurepärased ampsud, ilusasti serveeritud ning kõik väga mugavaks ja kiireks tehtud. Muidugi ei saa üks korralik pidu olla ilma märjukeseta ka. Kuna mu seltskonnas on alkoholitarbijatega sama palju neid, kes seda ei tarbi, siis joogid tellisin kõik ühest kohast – kodumaiselt Punch Drinksilt! Neil on minimaalse suhkrusisaldusega valmissegatud öko ginikokteilid, alkoholivabad kokteilid ja lisaks pakkusid nad mulle võimalust ka Saaremaa Gini lauale tellida kangema napsu armastajatele.

Foto – Rene Lutterus (Klubi Teater)

Ja kuna ma ei piirdu kunagi tavapärasusega, siis mõtlesin teha peolistele ka paar üllatust. Nii turgutas keset pidu meie meeli mõistatustega mustkunstnik Aleksandr Namaška. Lisaks vaimsele müstikale, teritas meeli ka Olympic kasiino Black Jacki laud koos imearmsa diileriga. Ärge küsige, kust mul sellised mõtted üldse pähe tulevad. Ma kuidagi talletan eri kogemusi üritustelt. Ühel avaüritusel esines Namaška kunagi ja ma olin suhteliselt mindblown päevadeks. Ning Olympic Park kasiinos olen mitmel üritusel käinud ja uskuge või mitte, ma armastan kaardimänge ja leidsin, et see oleks hea viis saada ühe laua taha kõik need, kes tulid kaaslaseta või ei ole just “peo meeleolus”. Ütleme nii, et see oli parim otsus ja laud oli koguaeg salamängureid täis.

Viimasel minutil avastasin, et toidule, joogile, koogile ja meelelahutusele olen rõhku kõvasti pannud, küll aga mitte iseenda ja koha välimusele. Päev enne pidu käisin siis River Islandis (minu lemmikpood?) šoppamas, kust lahkusin eriti funky pintsaku, pükskostüümi ja aksessuaaridega. Olin eelnevalt tellinud Tradehouse’ist veel ära eriti peenikese lokitangi, et taaselustada need lokid, mis mul ühel fotoshootil kord olid. Jenni Korjus oli jälle mulle seejuures abiks ning viis mu peal läbi totaalse muutumise. Vinge meik ja soeng olid täpp i-le! My look was perfected! Oma riietusest sõltuvalt tellisin ma Florgasist ka posu punaseid ja valgeid õhupalle ning muidugi numbripallid 2 ja 5, mis poole ajast moodustasid 52, haha!

Foto – Rene Lutterus (Klubi Teater)

Aga pidu oli lihtsalt fantastiline! Jätkus see klubi Teatris suures lauas, kuhu tuli üllatavalt palju sõpru kaasa (mul pole väga klubitaja sõpruskond). Kangematega tantsisime kella viieni hommikul, sest muusika oli tol õhtul liiga on point! Magama sain alles kell 11 ning sära püsib silmades veel tänaseni. Suur aitäh kõikidele õnnitlejatele, kõikidele külalistele ja kõikidele, kes aitasid mul peo korda viia just sellisena nagu ta korda läks! Nagu ei osanud ma küünalde ära puhudes midagi soovida, sest mu elus on kõik praegu imeline ja paika loksunud, siis ei oska ma ka oodata midagi järgmisest eluaastast. Ühte ma tean – elame, näeme! Cheers!

Foto – Rene Lutterus (Klubi Teater)

Iluversum

Ja jätkame nüüd postitusega, mille nimel olete siia kogunenud. Kuigi ma end ilublogijate alla ei liigita, siis kas pole mitte naljakas, et võiks kokkuvõtvalt öelda, et just üks ilublogija ma olengi? Sest kõik, mida ma pakun, millest kirjutan, mida kajastan, viib meid samm-sammult ju üha ilusama “mina”-ni. No näiteks tervislik toitumine, treenimine, oma vaimu ja füüsika eest üleüldine hoolitsemine, armastus, terve minapilt jpm. See kõik on vajalik, et olla nii seesmiselt kui väliselt üks armas, ilus ja särav inimene!

Nii nagu pakun mina kõike ühest blogist on mul rõõm teiega jagada suurt uudist. Veel hiljuti sündis kõikehõlmav üüratu e-pood Iluversum! Iluversumi tootevalikus pole ruumi keskpärastele toodetele, mida igast poest leida võib. Seal pakutakse oma ala parimate ning kvaliteetseimate brändide tooteid nii õrnema kui ka tugevama soo esindajatele. Esindatud on lai valik tooteid järgmistes kategooriates:

• parfümeeria
• nahahooldus
• juuksehooldus
• meik
• fitness
• toidulisandid
• patuvaba toit
• mahetooted
• hügieen

Minu eesmärk pole nüüd ühelegi tootele siin reklaami teha, vaid ausõna tuua teieni oma aegade lemmmmikud tooted ja nendega seonduvad nipid! Seega, olete valmis? Paber ja pastakas välja, sest postituse lõpus teeme tunnikontrolli, hehe!

1. Parfümeeria

Selles osas olen ma küll vist üks liiiiigagi etteaimatav ja klassikaline naine, aga noh, vahel on ok olla “traditsiooniline”. Minu kõige kõige lemmikum on juba aastaid Versace Bright Crystal Absolu, mis on tõesti üks kõige kauem peal püsivaid lõhnasid. Alustasin ma Versace Bright Crystaliga ja läksin üle Absolule kohe, kui see välja tuli. Kuna parfümeeria on väga kallis luksus, siis tean, kui hoolikalt seda valida tuleb. Ostes õigest kohast või sattudes hea pakkumise otsa, võid säästa mitmekümneid eurosid. Iluversumi hindadele küll väärilist juba lihtsalt ei leia:

• Versace Brght Crystal Absolu EDP (30 ml) 30.90€
• Versace Brght Crystal Absolu EDP (50 ml) 45.90€
• Versace Brght Crystal Absolu EDP (90 ml) 55.90€

Nipid:

1. Lase lõhnaõli juukseharja ja kammi läbi juuste
2. Lõhnasta pigem riideid, et lõhnaõli läbi naha organismi liialt ei satuks
3. Hoia lõhnaõli kuivas ja päikese eest kaitstult
4. Eelista parfüümi, sest see püsib kauem

2. Nahahooldus

Alates ajast, mil Austraaliasse kolisin, olen olnud paandunud kookosõli fänn. Enne minu jaoks täiesti tundmatu toiduaine leidis tee nii mu südamesse, suhu, ihule kui ka juustesse. Ühesõnaga kõikjale, kuhu aga ligipääsu parajasti oli, hehe. Kookosõlist olen teinud juttu oma raamatutes, retseptides ja blogipostitustes. Tegemist on tõepoolest ühe supertoiduga, mis ravib kõike, mida paitab. Kui muidu maksab toidupoes kookosõli 1L u 20€, siis vaata Iluversumis natuke ringi, sest Iluversumis on kookosõli liitri hind alates 14€!

Nipid:

1. Vali alati Extra Virgin kookosõli, sest see on minimaalselt töödeldud, kvaliteetne ning parimate omadustega
2. Kookosõli sulatamiseks ära kasuta mikrolaineahju, sest see tapab selle head omadused. Aseta purk kuuma veega kaussi või radiaatori peale.
3. Kuna küllastunud rasvhapped kannatavad väga hästi kuumust, sobib kookosõli väga hästi praadimiseks ja küpsetamiseks, erinevalt näiteks Extra Virgin oliiviõlist.
4. Kes toidu juures kookose magusat alatooni ei kannata, siis müüdakse ka lõhnatut ja maitsetut kookosõli.
5. Kookosõli taheneb külmaga, mistõttu on ideaalne toorroogade valmistamisel.
6. Kasuta kookosõli juuksemaskina, naha niisutamiseks, suuloputuseks jms.

3. Juuksehooldus

Päris paljud on uurinud, kui tihti ma pead pesen, arvestades veel, et ma käin jõusaalis põhimõtteliselt iga päev. Ütleme nii, et olin põhikooli ajal see õnnetu noor, kellel hormoonid ajasid juuksed rasvaseks ühe päevaga. No reaalselt oli pärast värsket pesu tukk juba päeva möödudes pulkas. Nii ma siis hakkasin uurima, kuidas seda ennetada ja vältida igapäevast peapesu. Ainus nipp, mis tõesti aitas, oli lihtsalt tuimalt lükata peapesukordi aina pikemalt edasi. Jah, see tähendas kas mütsi kandmist, juuste patsis kandmist või kuivšampooniga ühteheitmist. Kuid see toimis! Sest mis põhjustab juuste liiga kiiret rasvumist? Peanaha liigne rasueritus, mis on tingitud peanaha kuivusest, mis omakorda selle liigsest pesemisest.

Tänaseks päevaks olen saanud peapesuga nii kaugele, et juuksed võivad olla vabalt nädala pesemata! Juuksed on mul üliterved ja ei kahjustanud neid ka pikemat aega juuksepikenduste kandmine, millest täpsemalt juttu SIIN. Ka igapäevaselt trennis käies, ei pese ma pead, vaid tõesti ainult siis, kui juuksed lähevad rasuseks. Ja kui on SOS väljaminek või juuksed lähevad juba teisel päeval natuke mustaks, siis on minu vaieldamatult parimaks sõbraks kuivšampoon! Olen mitmeid erinevaid proovinud ning minu praeguseks lemmikuks on Bed Head Tigi Oh Bee Hive.

4. Meik

Meiginipid olen ma kõik saanud jumestuskunstnikelt. Minu nägu on “dekoreerinud” nüüdseks juba mitukümmend käepaari. Mõne tulemus on mahapesemise vääriline, mõne meik aga kunstiteos. Oma ala parimate töökäiku jälgin ma väga hoolega. No kuidas need imed siis sünnivad ka? Nii olen avastanud enda jaoks täiesti uskumatuid tooteid ja nippe, kuidas ka oma nägu väga kenasti ja hea püsivusega jumestada. Üheks kõige esimeseks ja suurimaks nipiks oli Beauty Blender aka meigišvamm. Sellega on jumestuskreemi pealekandmine nagu lapsemäng – ideaalne, ühtlane ja püsiv katvus. Ärge ainult nii lolli viga tehke nagu mina esimesel korral, kui kuiva švammiga meiki peale kandsin. Meigišvamm vajab niisutamist, mille tulemusel see paisub. Pärast iga kasutuskorda tuleks see korralikult puhtaks pesta ja lasta õhu käes ära kuivada.

5. Fitness

Üks parimaid asju, mida olen trenni tehes juba aastaid kasutanud on BCAA-d. Olen nendest lausa iseseisva postituse teinud, kus selgitan lähemalt, miks on aminohapped niivõrd olulised toidulisandid. Seetõttu siin sel teemal pikemalt ei peatu. Lisaks kasulikkusele, käib mul trenn nendega käsi-käes. Ma ei kujuta väga ette trenni, ilma sheikerita, milles BCAA jook. See on minu hea taastumise üks parimaid nippe ning pealegi teeb see trennid väga maitsvaks! Mul on päris palju lemmikuid BCAA-sid, kuid Iluversumis müüdavatest on mu absoluutne lemmik arbuusi BPI Sports Best BCAA.

6. Toidulisandid

Toidulisanditest olen samuti teinud tohutult palju juttu. Kolm peamist, mida ma ükski päev võtmata ei jätaks, on:

1. D3-vitamiin – üheksal kuul aastast on eestlaste näitajad alumise normipiiri lähedal või alla selle. D-vitamiin on vajalik normaalseks luude kasvuks, hammaste tervishoiu tagamiseks, normaalse südametegevuse ja verehüübimise saavutamiseks ning stabiilse närvisüsteemi ja vererõhu säilitamiseks. D-vitamiin aitab kaltsiumil ja fosforil imenduda. Kuna D-vitamiin on rasvlahustuv vitamiin, siis õlikapsel tagab kordades parema imendumise kui tablett.
2. Oomega-3 – kalaõli ja kalamaksaõli võtavad paljud, kuid see pole ainus omega-3 allikas ning veganid ju loomset päritolu saadusi ei tarbi. Vetikatest pärineva rasvhappe eeliseks on selle ainulaadne puhtus. Kaladki söövad vetikaid, millest tulenevalt sisaldub kalaõlis ka omega-3 rasvhapet. Vetikaõli on järelmaitsevaba ning raskemetalli ja saasteaineteta. Omega-3 on tugevalt põletikuvastane, hea immuunsusele, nahale, ajutegevusele ning paljude haiguste ennetamiseks.
3. Magneesium – avastasin enda jaoks hea imenduvusega vegan kapslid, mis sisaldavad 5 looduslikku bioaktiivset magneesiumi vormi, milleks on oksiid, hüdroksiid, sulfaat, karbonaat ja kloriid. Need pärinevad looduslikest allikatest, mitte pole kunstlikult loodud, millest tulenevalt suudab organism seda paremini omastada. Magneesium peletab väsimust, on väga kasulik lihaste ja luude tervisele, aitab kiiremini taastuda, avaldab mõju hormoonide toimele ning tagab parema une.

Apteegist on tihtipeale palju kallim endale toidulisandeid muretseda. Iluversumis on neid kõiki aga lai valik eri tootjatelt, eri kangusega, eri kvaliteediga jne. Kõik ülespoole lingitud toidulisandid on aga veganid ja ülipuhta koostisega ning olen isegi neid pikalt tarbinud. Soovitan!

7. Patuvaba toit

Esmalt teeme selgeks, et tervislik toit ei ole tingimata patuvaba ja patuvaba ilmtingimata tervislik. Tervislik toit on puhas, looduslik, toitaineterikas ja tasakaalustatud toit. Patuvaba toit on patuse toidu madala kaloraažiga alternatiiv. Liigagi palju kuulen, et kuna näiteks kookosõli ja pähklid on tervislikud, siis on nende kahe baasil valmistatud toortoit patuvaba. No ei ole! Kohe väga patune on. Ja ka vastupidi, et kui tegemist on suhkruvaba, madala kalorsuse ja näiteks kõrge valgusisaldusega patuvaba toiduga, siis see pole ilmtingimata tervislik. Sellised toidud peidavad endas tihtipeale kunstlikke aineid, magustajaid või on kõrgelt töödeldud, et saavutatada niivõrd hea maitse niivõrd patuvabalt.

Kui oleme selle kõrvale heitnud, siis ilmselgelt on patuvaba toit just fitnessmaailmas kõige populaarsem. Ja seda just nende puhul, kes on dieedil või valmistuvad näiteks võistlusteks. Tihtipeale on see ainus võimalus neil nautida maiustusi ja muidu rasvaseid või süsivesikute rohkeid toitusid hoopis makrosõbralikumalt ning siiski mahtuda oma dieedi raamidesse. Nii avastasin patuvaba toidu ka mina  bikiinifitnessi võistluste eelsel dieedil olles. Olen kirjutanud makrosõbralikust cheatmeal-imisest lausa postituse.

Nipid:

• pasta – see võib olla soovi korral kõige valgurikkam või kalorivaesem toit. Müügil on nii valgupastad, sojaoapastad (vegan valgupasta) kui ka shirataki pasta ehk 0-kalori pasta. Valgupastat ise kunagi söönud ei ole, aga sojaoapastat ja shirataki nuudleid armastan ma väga!
• vahvlid ja pannkoogid – tänapäeval on kõigele lahendus ja nii olete ehk kohanud paljude fitnessgurude laual kohevaid ja värvikaid pannkooke ja vahvleid. Nende valmistamiseks kasutatakse enamasti selleks ette nähtu valgupulbrisegu. Nii saad tavapärasest süssaritepommist kätte paraja valgupaugu. Lisaks on need ka igasugu põnevate maitsetega saadaval.
• desserdid, pudingud ja jäätised – samal põhimõttel on võimalik endale kokku segada ka igasugu maitsetega desserte. Pulbrile tuleb vaid vesi lisada ja ongi imemaitsev magustoit olemas! Minu lemmik Iluversumi tootevalikust on Fasti Cookies and Cream puding, kuid laktoosisisalduse pärast ma seda ei tarbi.
• batoonid – ma ei mõista, miks üldse süüa šokolaadi, kui meil on olemas nii hea ja lai valik valgubatoone? Minu arvates maitsevad need palju paremini ning pakuvad lisaks ka hea koguse valku, mille kättesaamine mulle kui põhiliselt taimsele toitujale on raskendatud. Minu lemmikud Iluversumi tootevalikust on Grenade ja Barebells batoonid.
• õli – Austraalias elades avastasin enda jaoks õlispreid. Sest miks tõsta toidu kaloraaži vaid õli pärast megakõrgeks? Hea nipp on spreitada pann väga õrnalt üle. Nii ei raiska tarbetult õli ega makrosid. Pealegi on see ääretult mugav. Minu absoluutne lemmik on kookosõlisprei!
• kastmed ja siirupid – need on teadatuntud komistuskivid mis tahes dieedi puhul. Inimesed ei mõista, et poole toidu kaloritest võib anda just see lisatud kaste või siirup. Seepärast olete IG storydest ehk täheldanud, et ma võtan ALATI kastmed kõrvale, et ise otsustada, palju ma neid tarbida soovin. Oleks vaid väljas süües võimalik saada 0-kalori kastmeid. Iluversumi valik on aga meeletu. Alates karamellikastmest lõpetades Caesari kastmega. Kõik soolased ja magusad maitsed on esindatud. Olen proovinud vaid Prozis ketšupit neist, mis maitses päris hästi!
• magustajad ja maitselisajad – kuidas teha magustoitu magusaks ilma suhkruta? Kõiksugu variante (ka veganitele), kuidas tervislikult ja/või kalorivabalt toitu magustada.

8. Mahetooted

Ma olen suurim mahetoodete fänn. Ma olen vist pea kõik veidrad ökošmöko tooted ära proovinud ning mulle tõesti meeldib teiega InstaStorydes oma avastusi ja arvamust jagada. Ka Iluversumis on müügil lai valik mahetoitu. Mul on hea meel, et nad müüvad ka laia valikut tooteid ühelt mu lemmikbrändilt Diet Foods, kelle tooterepertuaari kuuluvad kõiksugused pähklivõid, toidulisandid, snäkid, pulbrid, õlid, seemned, valgud, supertoidud, teraviljad, müslid, kosmeetika jms. Proovin iga kord midagi uut jälle proovida, sest pettuma pole veel pidanud. Siit nipp tervisehuvilistele ja/või veganitele. Kõigele on olemas tervislik alternatiiv. Peab teadma kust otsida lihtsalt! See kord proovisin siis vegan jerkyt ehk kookosjerkyt.

9. Hügieen

Suuhügieeni osas on minu suurimaks abiliseks olnud hambaniit. Ma polnud kunagi hambaniidi kasutaja, kuni mu hambaarst selle mulle kohustuslikuks tegi. Uskumatu, mis tulemusi see on andnud. Mul pole leitud juba paar aastat mitte ühtegi auku. Hambad on kaariesest puhtad ja terved. Eks siinkohal mängi rolli ka tervislik toitumine, minu armastatud Philips Sonicare ja naturaalne söehambapasta. Kuid sellegi poolest panen kõigile hingele hambaniidi igapäevase kasutamise, et saada ka kõige jonnakam mustus hammaste vahelt kätte.

10. Elu

Ja mis ma siis elult olen õppinud? InstaStoryde jälgijad oskavad ehk juba aimata. Nagu reedavad mu viimased raamatud, mille tarkuse- ja mõtteteri teiega jaganud olen Storydes, siis kõik saab alguse sinust enesest. Kuidas inimesed sind kohtlevad, mis on sinu roll siin maailmas, kui õnnelik sa oled, kui palju armastust su ümber ja sees on, kuidas Universum sind kohtleb… ühesõnaga saab kõik alguse sellest reaalsusest, mille sa enda jaoks lood. Kui sa ei soovi negatiivsust oma ellu, siis on sinu võimuses see energia endast tagasi peegeldada ja sisse mitte lubada.

Muah – Jenni Korjus
Foto – Artur Ivlijev
Riided – Lindex kevad/suvi

Ma usun väga energia loomisesse ja selle liigutamisesse, mistõttu soovin kõigile alati jagada vaid parimat, positiivseimat ja armastust täis energiat ükskõik, kuhu lähen või kellega suhtlen. Ma pole tundnud kunagi end säravamana ja energilisemana alates päevast, mil lasin lahti halvast energiast enda ümber ja keeldusin seda tajumast. Loo enda ümber õrnroosa mullike ning ela selles kui vaid soovid. Las teised ümber kiruvad, heidivad, nutavad ja naeravad. See ei ole osa sinust. Sina ei saa muuta nende reaalsust. Sa saad luua vaid enda oma!

Muah – Jenni Korjus
Foto – Artur Ivlijev
Riided – Lindex kevad/suvi

Lõpetuseks jagan teiega -10% sooduskoodi “paljasporgand”, mis kehtib aprilli lõpuni! Mine tšeki ka mu Instagrami loosimängu, mille raames loosin välja Iluversumi krediiti summas 3 x 50 eur + ühe eriauhinna! Aprillis saab Iluversumist valida iga ostuga kaasa ka kingituse + kui ostukorv ületab 30€, siis ka Iluversumi šeikeri, mis mul ühe pildi peal käes piilumas. Kommentaaridesse ootan seekord meeleldi teie ilu-, tervise- ja elunippe!

The post 10 elu- ja iluhäkki! appeared first on Paljas Porgand 🥕.

23 tundi söömata? Üks toidukord päevas? Ülejäänud aja ainult vett? Ei kaota lihast? Enesetunne on parem kui kunagi varem? Ei nälgi? Olen igav blogija ja ei hoia teie pinget postituse lõpuni õhus, vaid ütlen kohe kõigele: jah, just nii!

Umbes täpselt aasta tagasi kirjutasin blogis informatiivse postituse intermittent fastingust (edaspidi IF) ehk eesti keeli intervallpaastumisest. See ei ole dieet, vaid elustiil, kus inimene toitub kindlas ajavahemikus, milleks on tavaliselt 8-4 tundi, ning ülejäänud aeg, vastavalt 16-20 tundi, on söömata. IF saatis mind täpselt nii kaua, kui see mu elustiiliga sobitus. Sest kõige olulisem on alati, et me ei tunneks, et me oleme sunnitud midagi tegema, vaid me ise südamest soovime ja eelistame. Seda elustiil ju tähendabki – see tuleb loomulikult ja sa ei pea sellest nii kümne küünega kinni hoidma nagu Jääajas Scrat viimasest tammetõrust. Parem on ko  hendada toitumist oma elustiilile vastavalt, mitte vastupidi. Ja nii ma ka tegin…

Alati näljane

Olen olnud see naine, kes sööb 3 põhitoidukorda päevas ning lisaks veel 2-3 vahepala. Noh, et ainevahetust koguaeg töös hoida, eksole? Ja ometi olen koguaeg näljane. Raske on pärast viimast söögikorda enam rohkem mitte süüa ja hommikul ärgates võiks nälja nimel tappa. Tuleb tuttav ette? Sellel on täitsa olemas seletus, miks see nii on. Sa veel imestud!

Maast madalast on meile räägitud, et hommikust peab sööma! See on ju päeva kõige olulisem toidukord ning võiks olla ka eelistatavalt kõige suurem toidukord. Miks IF harrastajad siis hommikusöögi hoopis vahele jätavad ning kuidas see tegelikult meie kehale mõjub? Miks on rasvapõletuse jaoks söömisest suurem paus teha hoopis kõige efektiivsem viis tulemusi näha? Inimeste suurim hirm IF-i ees on pidev näljatunne. Kuid tegelikkuses on asi vastupidine. Paastudes hoopis kaob näljatunne ning võib lõpuks alata rasvapõletus!

Pidev söömine = pidevalt kõrge insuliinitase ≠ rasvapõletus

IF-i üks suurimaid plusse on insuliinitaseme langus kehas. Insuliin on hormoon, mis reguleerib vere glükoosisisaldust. Seega vallandub insuliin siis, kui meie verre satub glükoos. Mida rohkem glükoosi seda uhkem insuliinitase ehk mida rohkem süsivesikuid sa sööd, seda kõrgem on vere glükoosisisaldus ning seda rohkem insuliini on vaja, et liigne glükoos verest rakkudesse toimetada. Insuliin aitab sul seega glükoosi kas energiaks kasutada või glükogeenivarudena talletada. Glükogeenivarud asuvad maksas ja lihastes. Kui meie glükogeenivarud on aga täis, siis talletatakse ülejäänud glükoos rasvana.

Erinevad toidud mõjuvad insuliinitasemele erinevalt. Rasvade puhul toodetakse insuliini kõige vähem ning süsivesikute puhul kõige rohkem. Mida kiirema süsivesikuga on tegu (suhkrud), seda järsem on insuliinitõus. Olnud pikemat aega söömata, langeb insuliinitase miinimumi ning sama juhtub ka vereglükoosiga. Sel puhul hakkab pankreas tootma glükagooni, millel on insuliinile vastupidine funktsioon. Kui insuliin alandab veresuhkrut ning töötleb suhkrut glükogeeniks, siis glükagoon tõstab veresuhkurt, töödeldes glükogeeni veresuhkruks. Ehk kui insuliin soodustab rasvade talletamist, siis glükagoon soodustab rasvade põlemist.

Seega kui sa sööd iga paari tunni tagant pisikesi toidukordi, siis ei lase sa glükagoonil oma tööd teha ja su keha ei põleta talletatud rasva. Pidev insuliini kohalolek tõstab isu, sest meie keha ei saa kõrge insuliinitaseme tõttu ligi talletatud energiavarudele ning vajab seetõttu lisa glükoosi. Ehk siis… meie keha küsib jälle süüa, sest ta ei saa energiat. Glükagoon, vastupidiselt, alandab isu ja näljatunnet, sest meie keha kasutab eluspüsimiseks juba talletatud energiat ehk meie rasvavarusid.

See seletab tõsiasja, miks pärast maiustuste, hommikukrõbinate, pasta või muu töödeldud kiirete süsivesikute söömise järel tunneme end üsna pea taas näljasena, kuigi me oleme äsja rohkelt kaloreid söönud. Insuliinitase tõuseb nii kiiresti ja nii kõrgele, et kuigi meie vere glükoositase on juba normaliseerunud, siis on veel palju liigset insuliini, mis vajab lisaglükoosi. Ja nii me keha süüa jälle nõuabki. Ja siit vastus kõigile neile, kes on kunagi küsinud pärast suurt õhtusöömingut (sünnipäevad, jõulud vms): “Miks alati siis, kui ma lähen ülitäis kõhuga magama, ärkan ma eriti näljasena?” Sest sa oled viinud liigsöömisega vere glükoositaseme kiiresti kõrgeks, mille järel pumpad üles ka insuliinitaseme. Järelejäänud insuliin vajab aga uut “toitu” peale ning hommikul ärgates tunned justkui poleks nädal aega süüa saanud, sest keha tahab insuliinist lisaglükoosi abil lahti saada.

Mis tegelikult nälga põhjustab?

Nälg ≠ söömata olek + aeg ning samuti ei ole see ajas kasvav. Otse vastupidi, näljatunne väheneb aja jooksul ning kaob lõpuks sootuks. Meie keha on üsna arukas süsteem ning adapteerub meie tingimustega. Kui sa oled harjunud koguaeg sööma, siis ta ka küsib iga natukese aja tagant süüa, vallandades selle jaoks näljahormooni greliini. Seega nälg ei ole tegelikult mitte nälgimine, vaid keha võimetus saada kätte talletatud energiat. Seda kas insuliini kohaloleku tõttu või harjumusest saada koguaeg lisaglükoosi. Seega muidugi tuntakse nälga alguses, kui alles hakatakse paastumisega tegelema, kuid meie keha harjub sellega juba umbes 4 päeva pärast. Lihtsalt ära anna kohe alla ning võimalda oma kehal uute tingimustega harjuda.

Greliinile vastupidise funktsiooniga hormoonist leptiin on samuti oluline rääkida, kui jutuks on nälg. Leptiini toodetakse peamiselt rasvarakkudes ning selle ülesanne on anda ajule informatsiooni organismi energiavarude kohta. Leptiini vabastatakse verre siis, kui organismi energiavarud on piisavad, ning see pidurdab söömist. Kui veres on aga liiga palju insuliini, siis ei saa aju kätte leptiini signaali, millal oleks õige aeg söömine lõpetada. Nii juhtub ka näiteks jõuludel, kui süüakse liiga palju liiga kiiresti ning tulemuseks on peaaegu lõhkev magu ning kõhuvalud.

Ülekaalulisus käibki enamasti käsikäes nii insuliini- kui leptiiniresistentsusega. Kui sa tahad tunda end energilisena, mitte koguaeg näljasena, siis tasub insuliinitase madalana hoida ehk vältida kiireid lihtsüsivesikuid ning mitte süüa iga väiksema aja tagant. Ja selleks ongi imeline intervallpaastumine oma eri vormides!

OMAD ehk üks toidukord päevas

Ma pigem ei hakka siia jälle lahti kirjutama, miks intervallpaastumine nii vinge on, kuidas seda rakendada, kas sellega kaotab lihast jne. Sellest kõigest saate lugeda mu postitusest Intermittent Fasting.

Inervallpaastumise kõige “ekstreemsem” või efektiivsem viis on OMAD (one meal a day) ehk süüakse vaid üks kord päevas. Alustasin 16:8 vormiga ning vaikselt pikendasin paastumist, proovides süüa alles siis, kui mul reaalselt kõht tühjaks läks. Juba nädalaga suutsin olla igasuguse mureta 26h paastunud. Ja nii ma otsustasingi jääda selle juurde, et söön vaid kord päevas. See tähendab minu jaoks olla 23h paastunud ning siis tunni jooksul süüa kõht korralikult täis. Näiteks võin ma selle aja jooksul ära süüa smuuti, prae ja salati; wrapi, batooni ja supi vms.

Jah, pärast tunnist söömist on kõht ikka päris täis, aga mis on selle suurim pluss? See kõht nagu reaalselt püsibki täis. Ja ma ei valeta, kui ütlen, et kõht EI LÄHEGI tühjaks enne 23 tundi. Nii on mõtted toidult maas kogu päevaks. Mõelge, milline aja- ja energiasääst! Ei mingit pidevat söögitegemist, selle planeerimist, söömist… Sa istud maha ja naudid korralikult toitaineterikast toitu, muretsemata selle kaloraaži pärast, sest üle süüa on ikka praktiliselt võimatu ühe söögikorra puhul nagu seda juhtub tihtipeale siis, kui süüakse kogu päeva vältel.

OMAD-i eelis teiste IF protokollide ees on pikem paastuaken. Mida kauem paastuda, seda madalam on insuliinitase ja seda kauem toimub rasvapõletus. Küll aga märgin ära, et tegemist on elustiiliga mitte mingi dieediga. Seetõttu rakendan ma seda oma ellu ainult siis, kui see mu elustiiliga sobib. Kord nädalas või kaks tuleb ette päevi, kus ma söön 8-tunnise akna sees, kuna õhtul on mingi pidustus, väljas söömine vms. Ma ei keela endale midagi, ma ei piitsuta end toiduga ja ma naudin elu. Ja ma pean tunnistama – ma naudin OMAD-it! Ja kuni ma seda naudin, seni ma seda ka harrastan.

Paastu ajal treenimine

“Kuidas sa küll jaksad trenni teha? Kas treenimiseks liiga näljane pole? Kas pea ei hakka ringi käima? Kas pärast trenni ei peaks mitte kohe sööma, et tulemusi näha?”

Esiteks sai juba räägitud, et ma ei ärka enam tühja kõhuga üles ja mul on energiat ja jõudud oluliselt rohkem kui varem. Nii olen trennis purustanud uusi 1RM ning ka kardio osas tegin isikliku rekordi. Suutsin elus esimest korda teha intervalltreeningut trenažööri maksimumkiirusel, milleks on 18 km/h ja nii 10 intervalli! Ja ma ei ole näinud, et oleksin lihast kaotanud… Kuidas seda kõike seletada?

Pärast pikemat aega intervallpaastumist kohaneb keha rasvavarudest energia ammutamisega. Nii kaobki näljatunne ja keha oskab pärast vaba glükoosi ära kasutamist lülituda ümber glükogeeni ja seejärel rasvavarude kasutamisele. Kui ma treenin hommikul, siis selleks ajaks olen paastunud u 19h ning arvatavasti mul ei ole enam glükoosi, mida rakkudesse transportida ja energiaks muundada. Treeningu jooksul tühjendab mu keha lisaenergia saamiseks ära ka viimased glükogeenivarud. Ning mis üle jääb? Rasv. Seega ma ei ole treeningu ajal põhimõtteliselt “näljas”, sest keha saab siiski toidetud, aga sisemise olemasoleva energia arvelt.

Kokkuvõttes võiksin ma nii metsikult palju veel kirjutada sel teemal:

1. Mida süüa esimese asjana paastu lõpetades?
2. Kas pikad paastud on tervislikud?
3. Mida võib juua paastu ajal?
4. Kas pärast trenni tuleks kohe süüa?
5. Jne.

Kui see kõik teid huvitab ja teil on lisaküsimusi, siis visake mulle alla kommentaar oma küsimustega. Kui neid tuleb piisavalt palju, siis võite jääda ootama juba järgmist postitust! Lisaks soovin teada, kas keegi teist teeb samuti IF-i või OMAD-it? Kui tihti ja mis aja jooksul te olete harjunud sööma? Kas tunnete nälga?

(Väike disclaimer ka: Ma ei ole tervisespetsialist ega arst ning ei soovita kellelgi hakata arstiga esmalt konsulteerimata paastuma. Tee ise oma uurimistöö enne kui millegi kasuks otsustad.)

The post Ma paastun?! appeared first on Paljas Porgand ?.

Ma täitsa imestan, et pole sel teemal veel kirjutanud. Sest suhkruasendajate mõju meie kehale ja tervisele on olnud mul fookuses juba aastaid. Nagu paljudel, siis ka minu elus on olnud aegu, kus olen nendele tugevamalt toetunud või, vastupidi, neid iga hinna eest vältinud. Olen lugenud paljusid vastakaid artikleid ja teaduslikke uuringuid nende tegelikust mõjust meile. Eks see oleneb paljustki meie eesmärkidest. Kas meie eesmärk on langetada ennekõike kehakaalu või hoolitseda maksimaalselt oma tervise eest? Vaatame järele, kuidas see meid siis tegelikult mõjutab ning kas sina peaksid neist eemale hoidma!

Mis on suhkruasendajad?

Suhkruasendajate kasutamine laieneb iga päevaga. Neid kasutatakse magustamiseks:

• karastusjookides
• pulbri kujul toidu- ja joogimiksides (BCAA, valgu-, koogi- jms pulbrid)
• küpsetistes
• kommides
• pudingites
• moosides
• piimatoodetes ja mujal

Suhkruasendajad on kalorivaba versioon suhkrust, mida meie keha ei lõhusta, mistõttu ei saa me neist energiat. Suhkruasendajad on magusamad kui lauasuhkur, kuid teatavasti ei avalda meie kehale mõju. Kui tavalises karastusjoogipurgis on u 150 kcal, mis tuleneb pea kõik lisatud suhkrust, siis zero jookide puhul tarbitakse sama koguse puhul pea 0 kcal, s.h 0 grammi suhkrut. Nende kahe vahel valides, tundub valik lausa ilmselge. Jah, need vähendavad päevas tarbitava suhkru kogust, vähendades nii ka päevaste kalorite hulka. Kui see võimaldab inimesel püsida kaloridefitsiidis, siis aitab see ka kehakaalu alandamisele kaasa, alandades nii ka riski südamehaigustele ja diabeedile. Lisaks ei ole veel teaduslikult tõestatud suhkruasendajate otsest ohtu tervisele. Kõlab esmapilgul imeliselt, kuid mis jääb meil märkamata?

Suhkruasendajate mõju

Suhkruasendajaid on nii looduslikku päritolu kui ka sünteetilisi. Looduslikku päritolu suhkruasendajaid: ksülitool (E967), laktitool (E966), maltitool (E965), mannitool (E421) ja sorbitool (E420). Sünteetilisi magusaineid (E950–E954): aspartaam (E951), atsesulfaam K (E950), isomalt (E953), neohesperidiin DC (E959), polüdekstroos (E1200), sahhariin (E954), sukraloos (E955) ja tsüklamiinhape (E952). Väga vahet ei ole, kas tegemist on naturaalse või sünteetilise suhkruasendajaga, meie aju reageerib neile kõigile väga kompleksselt. Kuigi tänasel päeval ei ole veel teada nende pikemaajalisest tarbimisest tingitud otsest mõju meie tervisele, siis sellegipoolest on viidud läbi mitmeid teadusuuringuid, mis võimaldavad meil vaadelda, kuidas meie keha neile otseselt reageerib.

Üheks murekohaks on inimeste suhtumine kunstlikesse magustajatesse. Kui suhkru asendamisega vähendatakse tarbitud kalorite hulka, siis kiputakse neid kaloreid ikkagi mujalt saama. Nii lubatakse endale rohkem kaloreid tarbida muu toidu arvelt ehk siis lollitatakse oma aju lihtsalt rohkem sööma / süüa nõudma. Kokkuvõttes tehakse oma kaalulangetusele rohkem kahju kui kasu. On leitud ka, et suhkruasendajate magus maitse ja samas kalorite puudumine tekitab ajus segadust. Keha ootab magusa maitse peale glükoosi ja kaloreid, mida aga ei tule ning peab sellega adapteeruma, mille tulemusel aju saadab välja rohkem näljasignaale või aeglustab ainevahetust. Seda on uuringutes (link1 ja link2) võrreldud näljaseisundiga.

Järjekordne murekoht on maitsemeelte häirumine. Kuna suhkruasendajad on enamasti kordi kuni kümneid kordi magusamad kui lauasuhkur ehk sahharoos, siis on oht, et meie maitseretseptorid saavad ülestimuleeritud magusa maitsega, mis häirib meie maitsemeelt ka komplekssemate maitsete puhul. See tähendab, et mida rohkem me harjume magusa maitsega, seda magusamat toitu me hakkame eelistama, tekitades meis samamoodi magusa maitse sõltuvust nagu suhkur seda teeb. Seda rohkem me ülestimuleerime oma maitseretseptoreid ja seda vähem tunneme me toidu tegelikku maitset. Nii muutuvad naturaalseid suhkruid sisaldavad toidud vähemagusaks (puuviljad, köögiviljad) ning hakatakse alateadlikult eelistama suhkrurikkaid maiustusi. Järsku olete täheldanud seda nõiaringi kunagi ka soola liigse tarbimisega? Toit hakkab retseptorite ülestimuleerimisel paistma aina magedam, mistõttu on vaja iga korraga lisada aina rohkem soola.

Allikas: https://www.hsph.harvard.edu/nutritionsource/healthy-drinks/artificial-sweeteners/

Ühesõnaga võivad suhkruasendajad mõjutada meie toiduvalikuid negatiivsel moel. Panna meid valima toitaineterikka, kõhtutäitva ja tervisliku toidu asemel kiire kunstlikult magustatud vahepala või zero joogi. On leitud, et suhkruasendajate tarbimisel muutub soolestiku mikrobioom, hävitades kasulikke baktereid, ning maksas võivad esineda talitlushäireid mürkide eemaldamisel verest. Need omakorda soodustavad tüüp II diabeedi ja ainevahetushäirete teket. Multiethnic Study of Atherosclerosis uuringus on leitud sama seos igapäevasel suhkruasendajate tarbimisel ja kõrgendatud riskil ainevahetushäiretele (36% kõrgem) ja tüüp II diabeedile (67% kõrgem).

Seni teostatud uuringud on paljuski vastuolulised, mis puudutab suhkruasendajaid ja nende mõju meie tervisele. Sellegi poolest ei saa eirata, et mitmed uuringud on leidnud, et kõrgetes kogustes suhkruasendajate tarbimine võib põhjustada vähki, infarkti, närvisüsteemihäireid, tekitada krampe, soodustada migreenihoogude teket, vallandada löövet ja kahjustada seedesüsteemi mikrobioomi, mis põhjustab omakorda mitmeid terviserikkeid.

Aga stevia?

Ükskõik kas suhkruasendaja päritolu on naturaalne saadus või keemialabor, mõlemad on läbinud mitmeid (mitmekümneid lausa) töötlusprotsesse ning on väga rafineeritud. Stevia on ehtne näide. Olin sellest esimest korda kuuldes väga elevil, et miski nii tervislik on turule toodud. See pärineb ju lehest! Kuid mu roosa mull lõhkes peagi, kui uurisin välja, kuidas on võimalik, et rohelisest lehest on saanud valge pulber? Stevia leht on läbib selle nimel mitmeid töötlemisprotsesse kemikaalidega ning lõpp-produkt enamasti sisaldab ka lisaaineid. Seega kui naturaalne see ikka on? Ja kui võttes arvesse ülalpool kirjeldatud aju lollitamist, siis kui ohutu see on?

Kahjuks on kaotanud sõna “looduslik” ja “naturaalne” oma tähenduse toidutööstuses, sest neid termineid kasutatakse igal pool kurjasti ära. FDA pole tõmmanud ka vastavaid jooni, mis võiksid nende kasutamist rohkem piiritleda. Seega ärge uskuge kõike, mida pakendile märgitakse. Ükskõik, mis suhkruasendajaga on tegu, see on sünteetiline.

Petukauba juhtum Eestis!

Toon teile ehtsa ja väga hoiatava näite, kuidas me ei saa uskuda tootjate poolt välja toodud fakte, toitumisalast teavet ega toote kirjeldust. Detsembris sooviti läbi mu kanalite turundada uut turule tulnud steviat Golden Stevia, mille kohta kirjutati täie kindlusega:

• tegemist on puhta, naturaalse ning suurima steviol glycoside sisaldusega tootega kogu Euroopas;
• toode on 0 kcal, gluteiini, laktoosi, GMO-vaba ning vegan;
• toodet on võimalik kasutada magustajana kõikides roogades, küpsetistes kui ka jookides – see ei jäta kibedat kõrvalmaitset.

Ilmselgelt kõlas imeliselt, sest kes steviaga kursis, siis sellel on päris äratuntav kibe kõrvalmaitse. Enne aga teistele soovitamist, võtsin asjaks seda järele proovida. Tõepoolest polnud kibedat kõrvalmekki, aga magus oli sellegipoolest. Proovisin seda oma hommikukohvis paastuakna sees, kui musta kohvi vaid magusana veel juua suutsin ja polnud veel kursis, et ka suhkruasendajad tõstavad insuliinitaset kehas ehk neid ei tohiks paastu ajal üldse tarbida. Ja mul hakkas reaalselt paha! Tundsin nagu veresuhkur skairoketiks. Kuigi suhkruasendajad peaksid oluliselt vähem ju mõjuma? Mis värk oli?

Mingi hetk viis üks asjatundja tuttav mu tähelepanu toote vastuolulisusele. Nimelt seisab pakedi etiketil selgelt, et see sisaldab maltodekstriini, kuid pole täpsustatud kui palju. Pakendi toitumisalase teabe kohaselt jällegi sisaldaks see justkui AINULT steviat, sest kaloraažiks on märgitud 100g kohta 0kcal. Kes kursis pole, siis maltodekstriin on väga kõrge glükeemilise indeksiga süsivesik (2x KÕRGEM KUI SUHKRUL), mis tõstab insuliinitaset hüppeliselt. Ehk siis tegemist on suhkrust isegi hullema variandiga, mille kaloraaž on 380 kcal/100g! Kui sellesse “tervise”tootesse oleks maltodekstriini lisatud kasvõi 1%, siis oleks tegelik kaloraaž juba 3,8 kcal/100g. Aga VAEVALT on seda lisatud VAID 1%, sest maltodekstriini kasutatakse toidutööstuses eelkõige odava mahuainena, et toote hind oleks madalam. Ja kui võtta arvesse, et tootel polnud mitte mingisugust kibedat maitset, mis steviale kohale, siis kui palju sinna tegelikult on lisatud maltodekstriini?

Ja nüüd tuleb siis see pommuudis! Olete valmis? Ma kirjutasin minuga kontakteerunud turustajale: “Pakil pole kirjas, palju see maltodekstriini sisaldab? Sel juhul see ju ei saa 0 kcal olla..?”. Vastuseks tuli: “Golden Stevia sisaldab 95% steviol glycoside ning 5% maltodekstriini, kuna maltodekstriini sisaldus on antud koguse kohta nii väike, ei anna see kaloreid tootele juurde.” Arvutame siis uuesti: 100g kohta teeks see 5g maltodekstriini (ehk pmst 5g süsivesikuid), mis annab 19 kcal. KUIDAS KÜLL ei anna see tootele kaloreid juurde?

Seal hakkasid mul süvenema toote osas juba väga tugevad kahtlused. Turustaja lubas tulla minuni tagasi toote ametlike sertifikaatide ning laborianalüüside tulemustega. Minu usaldus toote vastu oli juba null ja toode sai koheselt elimineeritud. Ma hoiatasin ka selles osas tuttavaid toidublogijaid, kellelt sooviti tellida Golden Steviale sisuturundust. Ma südamest loodan, et toote etiketti usaldavate seas polnud ühtegi diabeetikut, sest laborianalüüside tulemused olid ŠOKEERIVAD!

Turustajalt tuli KOLM KUUD HILJEM kiri: “Kirjutasime Teile mõned kuud tagasi ning saatsime paki Golden Steviat katsetamiseks. Peame suure pettumusega teatama, et antud toode ei vasta tegelikkusele. Saime nüüdseks Soome Eurofins labori analüüsid, milles lasime testida seda toodet ning analüüsidest selgusid, et toode sisaldab 91% maltodekstriini ja stevioolglükosiide esialgse 95% asemel hoopis vaid 0,06%. Omaltpoolt väga vabandame ning loodame, et toode kuidagi ei kahjustanud ega mõjutanud Teie tervist. Meil on väga kahju, et lasime toote ringlusesse, usaldades koostööpartnerite poolseid sertifikaate ning Eesti Veterinaar- ja Toiduameti luba antud tootele, enne kui veendusime ise toote kvaliteedis. Koostööpartnerite sõnul on testi tulemus selline, sest Steviol Glycoside on üle pritsitud maltodextriniga ning seetõttu ei saa labor tuvastada õiget tulemust. Meie ettevõte aga lõpetas antud toote turustamise koheselt, sest usume antud testi õigusesse ning meil pole põhjust kahelda, et tegemist pole õige stevia tootega. Kahjuks antud toodet turustatakse Eestis edasi Stevia nime all, kuid teeme omalt poolt kõik, et see tegevus lõpetada.”

Terviseamet GOLDEN STEVIA märts 2019 uuring

Loodan, et antud toode ei jõudnud massidesse, sest kui lõpuks tuli välja tõde, oli toode turul juba mitmeid kuid ringelnud, ilma et keegi oleks olnud kursis millega tegelikult tegu. Mis siis kui diabeetik jõudis tarbida seda “tervislikku” suhkruasendajat, mis etiketi kohaselt peaks sisaldama 0 kcal, olemasuhkruvaba ja tervisele igati ohutu, kuid tegelikult peitis see endast 95% ulatuses suhkrust veelgi jubedamat tegelast maltodekstriini, osutudes neile hoopis eluohtlikuks?

Kummardus antud turustaja ees, kellega kontaktis olin, kes võttis südameasjaks kõiki koostööpartnereid, edasimüüjaid, tarbijaid ja asjakohaseid isikuid sellest koheselt teavitada. Kes soovis selle suure kella külge panna, et inimesed oma tervist ohtu ei seaks. Sest paistab, et Golden Stevia pole ise oma viga suutnud tunnistada. Golden Stevia eesotsas on kurikuulus ärinaine Annika Urm ja tema kaasa Veiko Huuse, kelle mõlema kohta leiab väga vastumeelseid artikleid. Siiamaani on Golden Stevia toode huvilistele kättesaadav ning kodulehte on vastavalt testi tulemustele modereeritud, kuid mitte päris ausal teel. Ütleme nii, et pilti on metsikult ilustatud:

“Soovitatav päevane energia tarbimine (Recommended Energy Nutrient Intake (RENI) ja protsentuaalne päevaväärtus Daily Value (% DV), mis kõik on 0% ja mis põhinevad meie serveerimiskogusel 1 g koguse kohta. Meie serveerimise suurus on 1 g, mis on vaid väike osa 100g-st, mille 378 kcal tulemus 100g puhul tähendab, et ainult 3,7 kalorit grammi kohta. Mida loetakse null kaloriks vastavalt Rahvsuvaheliste USRDA ja USNLEA ümardamisreeglite järgi.”

Ma purskasin päris valjult naerma ja tahtsin pead kümme korda vastu seina lüüa. Selle kohaselt on kõik maitseained ja maitsetaimed täpselt samamoodi 0kcal, kui võtta serveerimiskoguseks kui vähe neid kasutatakse. OMETI on toodetel ausalt märgitud, mitu kcal see 100g kohta sisaldab. Pealegi, kes REAALSELT lisaks magustajat 1g? Naeruväärne! Ma olen seda toodet proovinud ja 1g ei olnud kohe kindlasti mitte piisav isegi kohvi magustamiseks!

Allikas: goldenstevia.ee

Kes tahab lugeda, kuidas Golden Stevia mätta otsast kogu asi välja nägi, siis võite seda teha SIIT! See artikkel paistis mulle väga ebaprofessionaalne. Nii olulist teemat ei ole pädev nõnda emotsionaalselt kirjeldada. Brändi esindajana võiks jääda siiski faktidele toetuma ja juhtunus mitte süüdistada VET ja Tolliameti ebapädevust. Minule üllatuseks, tuleb artiklist välja, et teema jõudis isegi Kuuuurija saatesse (vaata SIIT ja SIIT). Pean tõdema, et ka see oli täiesti naeruvääärne! Kui õhtuks komöödiat otsite, siis kaugemale ei peagi vaatama, haha!

Kokkuvõttes on see õpetlik meile kõigile. Mida töödeldum ja naturaalsusest kaugemale ulatuv on toode, seda vähem tasub seda usaldada. See pole esimene kord, kui avastan, et toote etikett ei peegelda pooltki tõde!

Kokkuvõtteks

Vähemalt ühes on teadlased samal nõul – täiendavaid uuringuid suhkruasendajatega on vaja läbi viia. Seni on kõige ohutum siiski jääda PÄRIS toidu juurde ja tarbida vaid LOODUSLIKKE ühendeid. See tähendab, et joogiks võiks olla vesi (naturaalne, karboniseeritud või magustamata maitsevesi) ning toitu võiks tarbida ilma lisatud suhkrute ja suhkruasendajateta. Seal juures pean silmas ka naturaalseid lisatud suhkruid nagu mesi, agaavisiirup, kookospalmisuhkur jms. Suhkur on siiski suhkur. Mõõdukas koguses liiga ei tee, aga kasu need meile ka ei tee. Karta ei tasuks aga mõõdukas koguses puuviljade ning tärkliserikaste köögiviljade tarbimist!

Alustades selle postituse kirjanduse uurimist (nädalake tagasi), tegin ma igasuguse lõpu suhkruasendajate tarbimisele. Sisetunne on seda mulle öelnud juba aastaid, kuid fitnessmaailmas justkui ei oskagi teisiti hakkama saada. Ma ei ütle, et ma neid enam kunagi ei tarbi, kuid kohe kindlasti hoidun ma neist igal viisil. Juba paar kuud tagasi muutus mulle vastuoluliseks Monster Ultra ja Coca-Cola Zero maitse. Nüüd paar nädalat tagasi hakkasid mulle vastu ka valgubatoonid jms. On veel suhkruasendajatega tooteid, mis mulle maitsevad, kuid mida ma teadliku tarbijana otsustan mitte tarbida. Nädalaga oskan täheldada nii palju, et söögiisu on KÕVASTI vähenenud ja puhitus on alakõhus väiksem! Ka on ära kadunud nahalööve, millele ma selgitust ei osanud varem leida.

Aga eks igaühele oma! Soovisin teiega vaid oma mõtteid ja leide jagada. Loodan, et oli postitusest kasu! Kommentaaridesse ootan teie kogemusi suhkruasendajatega ning sooviksin teada kui palju neid päevas tarbite? Kuidas suhtute sellesse petukauba loosse ja kui palju usaldate ise toote etikette?

Kasutatud kirjandus:

1. https://care.diabetesjournals.org/content/32/4/688
2. https://www.news-medical.net/news/20180124/Artificial-sweetener-could-lead-to-development-of-cancer-therapies-with-less-side-effects.aspx
3. https://www.ahajournals.org/doi/10.1161/STROKEAHA.118.023100
4. https://www.frontiersin.org/articles/10.3389/fmicb.2019.01360/full
5. https://www.eurekalert.org/pub_releases/2018-10/aabu-mbn092818.php
6. https://www.sciencedaily.com/releases/2018/10/181001101932.htm
7. https://www.sciencedaily.com/releases/2016/07/160712130107.htm
8. https://www.news-medical.net/news/20170811/A-mismatch-of-sweeteness-and-calories-could-be-triggering-weight-gain-study-says.aspx

The post Suhkruasendajate pahupool appeared first on Paljas Porgand.

Antud postitusest on keelatud kasutada sisu ja pilte ilma autori kirjaliku nõusolekuta.

Nii uskumatu kui see ka poleks, alustasin ma 21.01 hommikul blogipostituse kirjutamist oma kehast ja veepeetusest. Pärast sissejuhatust lükkasin aga läpaka kinni ning otsustasin ümber – ei ole lihtsalt seda motti blogida! Kuni siis samal õhtul sain ma sellise toreda kommentaari oma treeningharjutuse IG story peale:

Ma murdusin

Ma olen juba ammu oma pisarad patja ära valanud igasuguse heidi peale, mida ma saan. Viimane kord nutsin kellegi kommentaari peale vist umbes aastake tagasi. Seda tänu arusaamale, et inimesed vihkavad seda, mis on neile tundmatu, kättesaamatu või vastupidi, endas olemas, kuid mida endale ei tunnistata. See mõtteviis tühistab minu jaoks kõik, sest olen aru saanud, et mitte üks kommentaar ei ole minu, vaid nende endi kohta. Kibestunud heit on vaid peegeldus levitajast endast. Meil kõigil on igasugune õigus olla ja välja näha täpselt nii nagu me tahame!

Kuid mis siis sel õhtul juhtus? Ma lugesin kommentaari läbi ja ülejäänud õhtu möödus mul nutusena, tatistades salvrätte täis. Miks ma nii nõrk järsku olin? Veel enam – miks just SEE kommentaar mulle hinge läks, kui ma olen saanud 100 korda julmema kriitika osaliseks? Miks see muutis mind end haletsevaks ja oma keha vihkavaks? See klõps õnnelikult Merrult nii katkise Merruni käis justkui välgatusega, pannes mind muretsema oma tõelise enesekindluse pärast. Kas ma üldse olen enesekindel ja armastan end? Mis on valesti?

Ilmselgelt on igal naisel vahel raskusi end piiritult ja tingimusteta armastada – ikka võiks ju olla edukam, ilusam, kõhnem, lihaselisem, positiivsem, nunnum ja mida kõike. Ka kõige vingemad naised, üksikud, keda ma jälgin (nt: Sarah’s Day) jagavad oma jälgijaskonnaga neid nõrkushetki, kus lihtsalt ei olda endaga rahul. Niisiis olen otsustanud ka täiesti ausalt teiega jagada seda, milleni ma pärast pikka enese sisse puurimist jõudsin – miks see vastik kommentaar mu murdis?

“Väike” bäkkstoori

Alustada tasub vist mu loost, mida ma püüan jagada nüüd võimalikult ausalt. Nii palju kui ma üldse oma ajalukku tagasi mäletan, olen ma võidelnud oma kehaga. Alustades sellest, et u 16-aastaselt jäin ma toitumishäirete kütke, mille ma seljatasin alles Austraalias u 22-aastaselt. Ma vähemalt nii ARVASIN! Mu toitumishäire aga võttis uue vormi – makrode ülitäpne jälgimine, et kontrollida oma keha, mida ma EI armastaud. See jäi minuga kuni intuitiivse toitumiseni, mis leidis aset veel eelmine aasta (sellest peaksin kirjutama suisa eraldiseisva postituse)! Alles hiljuti sain ma aru kui HAIGLANE see kõik on. Kuidas mu elu on seni keerelnud vaid mu keha ümber, et vorpida seda vormi, kuhu ta liigagi ilmselgelt EI MAHU!

Ma pole MITTE KUNAGI tellinud endale pitsat, pastat ning ma pole pea kunagi ostnud endale jäätist, šokolaadi, kommi vms. Mitte et ma ka üldse neid hullult tahaks, aga ma olen täiesti harjunud mõttega, et mina ju ei tohi, sest puhtalt nende vaatamisest lendab mulle justkui võluväel taljele kilo juurde. Ma toitun igapäevaselt väga tervislikult, 95% ulatuses täistaimselt, ma teen 4-5x nädalas trenni, ma joon alkoholi ÜLIHARVA, ma ei suitseta ja tarvita muid drooge ning ometi, ometi, ometi, on põhiline halvustav kommentaar: “paks porgand”, “ma ei usu, et ta trennigi teeb, vaadates ta keha”, “kas sa oled rase?”.

Kõik see toitumine ja trenn, mida ülalpool kirjeldasin on 100% minu enda soosing ja elustiil. Ma lihtsalt ARMASTANGI tervislikku toitu, sest see paneb mind ülihästi tundma. Ma ei telli pastat ja pitsat, sest liigne nisu paneb mu kõhu valutama ja ma eelistan 100x enne süüa midagi värsket. Ma väldin suhkrut, sest see ei mõju mu nahale hästi ja ma tean veresuhkrust liiga palju, haha. Ma ei joo, sest mulle ei meeldi olla purjus ja veel enam kannatada peavalu järgmine päev. Ma teen trenni, sest ma armastan liigutada oma keha ning Roomiga koos jõuksis idikaid mängida.

Seega ega ma ei elagi nii, et otseselt mingit vormi saavutada… aga kui ma võtan sellise elustiili juures kaalust ainult juurde, siis see tekitab ikka meelehärmi küll! Alates ajast, mil ma tulin bikiinifitnessi lavalt maha, olen ma juurde võtnud pea 20kg. Ma ei läinud kordagi all in söömisega nagu nii mõnigi. Ma toitusin ka edaspidi tervislikult naastes vaikselt oma tavapäraste toidukoguste juurde. Ma tegin ikka trenni edasi, küll mitte enam nii ekstreemselt kui seda oli vaja teha lavavormi saavutamise nimel. Ma lubasin endale jälle midagi “patust”, sest mis elu see ilma sünnipäevakoogita oleks? Kõik peab olema tasakaalus.

Ja nii hakkasid kilod kogunema. Kui ma olin ületanud oma bikiinifitnessprepi eelse kaalu, siis hakkasin ma muretsema. Võtsin ühendust mitme personaaltreeneriga ning koostasime mulle nii toitumis- kui treeningkava. Mitte ühestki polnud tolku. Kaal enam ei alanenud ning minul oli NII KÕRINI mingi toitumiskava järgimisest, sest see pole mingi elu. Mäletan, kui rääkisin oma viimasele treenerile, et ma tahan hakata oma keha kuulama ja intuitiivselt toituma – aitab makrode lugemisest! Ta oli sajaga nõus ja ütles, et on isegi sinnamaale jõudnud, sest see tõesti ongi omamoodi toitumishäire.

Alguses oli tee väga konarlik, sest ma ei osanud üldse oma keha signaale kuulda võtta. Ma ei saanud aru, millal on mul päriselt kõht tühi, millal täis, mida ma süüa tahaksin, sest ma olin harjunud võtma kuulda oma enda keha asemel, kes teab kõige paremini, mingisugust paberilehte kellegi võõra poolt kirjutatud numbritega ja kellaaegadega. Tänasel päeval on see minu jaoks TÄIELIK nonsenss ning ma olen saavutanud iseendaga läbi intuitiivse toitumise hoopis lähedasema suhte. Ja ilmselgelt millise VABADUSE!

Trenniga on samamoodi, et ma ei lähe trenni, kui olen väsinud, keha valutab või mul pole tuju, sest treeningkava ütleb, et täna on vaja teha 30 min kardiot + 8 harjutust jalgu. Ma lähen trenni täpselt siis, kui tunnen, et aeg on õige ja teen täpselt seda, mida mu keha suunab mind tegema. See kõik tuleb justkui iseenesest ja trenn pole kunagi meeldivam ja mitmekesisem olnud!

Miks ma siis ikkagi “paks” olen?

Ma ise pole end kunagi paksuks pidanud. Ma pole ilmselgelt nii kõhn nagu enamik “instagrammereid”, aga ma tahaks öelda, et ma olen lihtsalt suurem? Arvestades mu treeningmahtu, ei luba mu lihased isegi olla nii kõhn, sest need peavad ka kuhugi ära mahtuma. Pean aga tunnistama, et mulle polegi geneetiliselt antud siresääri, kiitsakaid käsivarsi ning lamedat kõhtu. Minu keha armastab talletada rasva just kätele ja jalgadele ning lubage ma rõhutan – ARMASTAB! Ehk piisab ühest puhkusereisist, mille ajal trenni ei tee ja toitumine on “rikkalikum”, et tagasi tulla juba kõrgema rasvaprotsendi ning ohtra veepeetusega. Ja mind ümbritsevad sõbrannad, kes ei käi kunagi trennis, söövad mida hing ihaldab ja ka XS suurus kipub suureks jääma. Või sotsiaalmeedia rahvas, kellest paljud samuti trennis ei käi, räägivad kuidas võivad süüa mida tahavad ja kaal aina langeb!

Uskuge mind, ma ei tea, miks mu keha on läinud niivõrd palju pehmemaks. Ja uskuge mind, ma ei kujuta seda endale ette, sest tegelikult te pole seda lihtsalt näinud. Ilmselgelt näitan ma end alati parimate nurkade alt, ilmselgelt kannan ma liibuvaid riideid vaid päevadel, mil ma pole paistes ja vett täis, ilmselgelt on mul sada pilti enne, kui ma leian selle poosi, mis varjab mu “mitte-nii-peenikesi” jalgu, ilmselgelt tõmban ma pildi jaoks kõhu sisse, ilmselgelt armastan ma lainurgaga pilte, sest need teevad pikemaks ja kõhnemaks, ilmselgelt ma olen olnud ikka veel ebakindel. Ja, oiiii, kui valus on seda tunnistada nii teile kui veel enam ISEENDALE.

“Miks sa selle nurga alt pilti tegid? Ma ei saa sellist pilti ju üles panna…”

Ma olen lihtsalt nii häbi tundnud, et ma olen justkui feilinud? Mul on nii palju teadmisi kogu treening- ja toitumisvallas, et olen aidanud niiii paljudel saavutada parem vorm, kasvatada lihast või põletada rasva jne. Ja iseendaga ei oska enam üldse midagi ette võtta! Ka treenerid on öelnud: “Ma ei tea, miks su keha koostööd ei tee”. Ja nii on kergem olnud end peita ja näidata end vaid soovitud valguses. Sest nii ei saa ma haiget nende õelate kommentaaridega, mõnitamistega, meedia ebameeldivate pealkirjadega jms.

Ma polnud endale siiamaani tunnistanud, et ma EI PEAGI olema nii kõhn nagu ma olin enne. Jumal hoidku, ma olingi 16-aastaselt kõhn, sest mu keha polnud veel naiseks arenenud. Alates sellest olin ma toitumishäirete küüsis ja ma harjusin ära “kõhna minaga”. Siis jälgisin ma makrosid ja hoidsin kunstlikult end “soovitud kehakaalus”, sest hoidsin end pidevas kaloridefitsiidis. Siis tegin ma läbi bikiiniprepi, mis moonutas mu arusaama “normaalsest kehakaalust” veelgi. Ja kui ma siis lõpuks olen jõudnud oma kõige tervislikumasse ja naiselikumasse kehakaalu, kutsutakse mind alatihti paksuks ja alavääristatakse iga teist kehatüüpi peale “ideaalse peenikese”. Mul on NII KÕRINI oma keha häbenemisest ja varjamisest, et tunda end “fitness- ja toidublogija” ning “sotsiaalmeediamõjutaja” tiitli väärilisena.

Ka siis ütles mulle žüriiliige: “Su rasvaprotsent on liiga kõrge”. Olin kõikidest teistest jälle “paksem”…

Ma arvasin, et mul on midagi viga

Algul olin kindel, et bikiinifitnessiga olen ma endale metaboolset kahju põhjustanud. Kuid kaalutõus jätkus ka mitu aastat hiljem. Tänasel päeval mul kaal muidugi enam ei tõuse (võinoh, ma ei tea, sest ma pole end kaalunud mingi aasta aega, haha), aga ometi on jäänud mulje et mul on justkui midagi viga. Miks mu kaal ei lange, kui ma treenin ja toitun korralikult? Miks ma ei näe välja nii kõhn nagu üks tüüpiline “influencer” (kes ei tee isegi trenni mitte, khm)? Ja mida rohkem ma sain kommentaare “miks sa nii paks oled?”, “kas sa oled rase?”, “paks porgand”, “mõttetu eit, vaata milline sa välja näed”, “miks ma peaks su nõu kuulda võtma, kui sa ise näed selline välja?”, seda enam ma hakkasin ka uskuma, et minuga on kindlasti midagi valesti.

Nagu teate, teen ma iga aasta SYNLABis üldist terviseanalüüsi, mis on mul viimased aastad lausa eeskujulike näitajatega olnud. Ma olen terve kui purikas, ütleb arst. Mingi hetk, juba üle aasta tagasi, hakkasin ma märkama, et mu pahkluud ja käsivarred on jube pehmed ja paistes. Mu keha hoidis palju vett kinni. Õhtuks läks asi nii hulluks, et pidin eemaldama käekella, sest see hakkas metsikult pigistama, sõrmused ei tulnud ka seebi abil sõrmest ära, saapalukud tegin lahti, sest saapasäär hakkas soonima jalga sisse ning alasti võttes nägin välja nagu Michelin. See oli minu jaoks saanud normiks… Kuid alles hiljuti tärkas mõte, et ehk polegi asi üldse selles, et ma jube rasvane oleks… äkki on see hoopis vesi, mida mu keha kinni hoiab? Soola ma üle ei tarbi, vett joon palju, kehaliselt olen aktiivne, toitun enamasti väga värskest ja tervislikust toidust, vajalikke toidulisandeid võtan ka, suhkrut tarbin väga harva, suhkruasendajad olen ka enamasti välja lõiganud. Hmm, milles veel saab asi olla?

Sellised jäljed “kaunistasid” mind koguaeg mu vett täis kehal. Piisas 10 sekundist teksapükstest, käevõrust, sokkidest jne.

Uurisin maad… järsku on tõesti mul kilpnäärmega probleeme? Võtsin SYNLABist kilpnäärmepaketi  ja laboriarst helistab tagasi, et kõik on okei – mu kilpnäärmehormoon pole just kõige ideaalsemate näitajatega, aga muretsemiseks põhjust pole. Sellegi poolest tegin läbi kilpnäärmetööd soodustava toidulisandi kuuri, et edendada seda, millest vajaka võis olla. Äkki ma peaksin laskma ka oma neerusid kontrollida? Niisiis läksin uuesti SYNLABi torkimisele, et anda neeruanalüüsid: uurea ja kreatiin. Mõlemad igati normis, mille peale otsustasime igaks juhuks uriinist teha veel ribaanalüüsi ja sademe mikroskoopia. Jällegi kõik korras.

Laboriarst arvas, et ehk on mul siis süda haige… Vaevalt! Ma ei jaksaks muidu nii palju armastada, haha! Ok, see oli nii lamp nali, isssver sussver, võtan end nüüd kokku. Igal juhul, sisetunne on tugev, et mu süda on üks tugev tegelinski ja probleem on HOOPIS mujal. Ma andsin mingi hetk alla ja lasin end üle võtta mõttel: “Ma ei näe niikuinii kunagi tulemusi, ma peaks leppima sellega, et mu keha pole kunagi selline nagu ma tahan, et see oleks.” Roomet ütles koguaeg: “Usu mind, nii pea kui sa hakkad oma keha armastama, leiavad aset need muudatused, mille nimel sa nii palju vaeva oled näinud”. Noh, teate küll, täpselt nagu mu aknega! Kuni ma vihkasin ja häbenesin oma aknet, ei aidanud MISKI. Ja kui ma LÕPUKS lasin lahti ja aktsepteerisin seda, siis hakkas ta LÕPUKS kaduma!

“Jah, Roomet, ma tean. Aga ma ütlen ausalt, et ma pole kunagi õppinud oma keha armastama sellisena nagu ta on. Ma olen koguaeg püüdnud teda kontrollida ja ma ei kujuta isegi ette, kuidas ma võiks teda täielikult aktsepteerida…” Ja seda teile siin tunnistada… on SITAKS raske. Ma olen ärevusest infarkti äärel, tunnistades teile, et ka mul on omad probleemid enesehinnanguga. 50% päevadest ma imetlen end peeglist ja olen rahul milline ma välja näen. No kohe nii rahul, et hakka iseendaga või flirtima. Ja ülejäänud 50% ajast ma näpistan oma kõhtu siit ja sealt ning mõtlen tagasi aegadele, mil mu kõhurasv oli olematu. Nutan taga pükse, mis mulle enam jalga ei lähe ning matan end suure kampsuni alla, et keegi mu pehmeid käsivarsi ei saaks kommenteerida. See olen mina, Merilin, teie ees nii haavatava ja ausana. Teil pole õrna aimugi kui palju ma olen nutnud oma keha pärast, mis on tegelikult ju minu HINGE PESA. Minu üks ja ainus. Minu vahend selleks eluks siin Maal. Ja enesevihkamine on kõige jubedam asi, mida üks inimene võib iseendale põhjustada.

Tegin endast nutuhoogude ajal pilti, et tuleviku minale tuletada meelde, kuhu halvad mõtted oma kehast viivad ja neid ennetada.

I LOVE YOU, HATER

Ja nüüd tagasi meie postituse alguses püstitatud teema juurde… See sama body shaming kommentaar oli kõige ilusam moment mu elus. Nagu elu näinud juba teavad, siis läbi valu sünnivad imed. See valu, mida see kommentaar mulle põhjustas, millest veel paar tundi enne seda olin sosistanud Roomile kõrva: “Ma tunnen end täna nii seksikana!”, oli nii suur, et ma tundsin, et mu keha ei ole piisavalt hea, ma ei saa kunagi olema nii kõhn nagu ma oma elustiili juures võiks olla, ma ei tunne end kunagi mugavalt ja vabalt ning ma pean alati mõtlema, mida selga panna, kuidas poseerida ning kuidas saavutada vorm, mida ma päriselt ihaldan. Ma tundsin end lootusetuna ja see on kõige ahastavam tunne.

Sellest kommentaarist oli mul suva, aga see missugust valukeha see minus esile tõi, pani mind tegutsema. Siinkohal olen ma südamest õnnelik, et olen enda jaoks leidnud vaimse tee, sest see on õpetanud mind mõistma, et MITTE MISKI EI JUHTU SINUGA, KÕIK JUHTUB SINU JAOKS. Me ei ole kunagi ohvrid. Ma ei ole selle heiteri halbade sõnade ohver. Tema oli hoopis sõnumisaatja, et näidata mulle, kus ma olen nõrk ja saaksin läbida õppetunni, et kasvada. Ja kui ma selle mõtteni jõudsin, muutus kõik. Ma ei body shame’i end enam kunagi. Ma teen hoopis midagi vastupidist! Ma tõestan kõigile teistele ja EELKÕIGE ISEENDALE, et minu keha on väärt! Et ma ei pea mahtuma iluideaali. Et ma ei pea teesklema olla keegi, kes ma ei ole. Ma võin ilmuda teie ette sada punni lõua otsas, tselluliit seeliku alt välja paistmas, reied kokku hõõrumas, kõht punnis jne. Ma ei pea otsima alati õiget nurka, mille alt parim välja näha, flexima ja peitma end riiete alla. Selline on mu keha ja ta on imeline!

Kõik minus viitas ainult ühele – ma ei olnud endaga kunagi rahu sõlminud. Ma pean aktsepteerima oma keha täielikult mitte selektiivselt  ja ainus viis seda teha, on tunnistada nii endale kui teistele, missugune on tegelikult minu suhe oma kehaga ja missugune ma ka kõige “halvema” nurga alt välja näen. Sotsiaalmeedia on nagu kunstigalerii, kuhu pääsevad ju vaid kõige imelisemad teosed, manades nii väga kunstliku reaalsuse.

Ma pole perfektne. Ma pole paks. Ma olen mina.

Me kõik oleme inimesed ja meis kõigis on enamat kui välimus. Miks me ometi kritiseerime iseennast ja teisi selle põhjal, millised me välja näeme? Kes ütles, et me peame olema KÕHNAD? Nagu see kommentaar… kõhulihased tähendavad naise puhul ju seda, et sa oled kaloridefitsiidis (või on geneetiline soodumus). Kes ütles, et keharasv on ebatervislik, kui naised vajavad seda, et kasvatada oma kõhus last ja imetada? Kes ütles, et ma ei ole vääriline olema fitness- ja terviseentusiast, kui mu tervisenäitajad on parimas korras, ma magan hästi, olen energiline, positiivne ja alati terve? Kes ütles, et ma olin rohkem väärt siis, kui ma kaalusin 20 kg vähem, olin pidevalt näljas, tegin ebanormaalselt palju trenni, olin minestamise äärel, tujukas ja alati väsinud? Miks meid defineerib kaal nii väga? Miks meid defineerib meie taljeümbermõõt? Need ajad on nii möödas ja inimesed on ärkamas sellest pimedast illusioonist.

“Ma sulgen oma blogi!”

Sellest unetust nutusest ööst sai minu jaoks justkui mingisugune epiphany (ingl. k ilmutus). Ma tundsin sügaval sisimas, et miski kutsub mind. Minus leidis aset järjekordne little death (ingl. k väike surm), mis õpetab mulle järjekordse suure eluõppetunni, et kasvada paremaks ja tõelisemaks inimeseks. Ma tundsin, et ma võin lõpuks saada vastuse oma viimase poole aasta suurimale küsimusele: “MIDA MA TEGELIKULT TEHA TAHAN?”.

Nimelt pole ma viimane aasta aega nautinud blogimist… Miks? Sest pärast kohutavat meediasõda, halvustavaid kommentaare, heiti, kuulujutte jpm sai mul avalikust elust totaalselt siiber. Ma olin alati armastanud südamepõhjast kõike, mida teen, kuid ma ei kannatanud seda valu enam välja. Ma otsustasin Paljas Porgandile teha rebrandingu – ma tõmbasin brändist Merilini välja. Paljud teist on kindlasti täheldanud (kas teadlikult või alateadlikult), et ma pole ammu enam endast, oma tunnetest, mõtetest kirjutanud ega rääkinud. Ma olen pikemalt juba bloginud VÄGA HARVA ja väga umbisikuliselt. Iga kord kui ma kirjutasin harjumusest sisse oma emotsioonid, tunded ja arvamused, siis proof-readingu käigus said need ka eemaldatud. Ma püüdsin teha end meediale ja heiteritele kättesaamatuks.

Kui ma seljatasin oma suure ja purustava depressiooni, millesse langemisest ma ka väga põgusalt kunagi blogis juttu tegin, siis sain ma kohe tunda isikliku teema jagamise (mu IGTV video minu kogemusest, kuidas depressiooni seljatasin) eest neid valusaid vitsasid. Mind tembeldati nii kohutavaks idioodiks, kes ajab noori enesetapuni… Minu südamest jagatud üliraske haavatavuse peal talluti seni, kuni ma otsustasin, et MITTE KUNAGI ENAM. See oli ka minu kõige viimasem kire”sõnum”, mis ise voolas minu seest sõnadesse. Justkui mingi higher calling, mis minus põleb ja tahab, et ma sellega teisi soojendaks ja abistaks. Ever since on mul peas keerelnud üks mõte: “Kas ma peaks blogi sulgema?”. Sest mul puudub see põhjus, miks ma seda ülal pidasin in the first place.

Ma leidsin oma elutee

Nutuööst järgmisel päeval otsustasin ma teha läbi pika meditatsiooni, et jõuda arusaamani, kuidas leida oma südametee ehk mida ma siin elus korda soovin saata. Otsustasin teha läbi guided meditationi, pannes Youtube’i otsingusse “Guided meditation how to find life path“. Listist suunas mind sisetunne valima välja hoopis hüpnoosi “Hypnosis for Finding Your Life’s Purpose (Higher Self Guided Meditation Spirit Guide)“, mis oli nagu rusikas silmaauku. KÕIK, mida seal puudutati oli täpselt see, mida vajasin. Hüpnoos viis mind sügavale ja vastused justkui ilmutasid end mulle. Väljudes hüpnoosist tahtsin ma rõõmust karjuda: “Ma sain vastuse, mida olen otsinud viimane pool aastat!”

Ma mõistsin, et minu töö juures oli mu suurimaks tasuks inimeste tänu, kui ma sain kedagi aidata, inspireerida ja toeks olla. See oli hapnik, millest leek mu sees toitus. Ja ma lämmatasin selle, kui ma lõpetasin iseenda jagamise. Hüpnoos aitas mul ka mõista, kuidas saan lüüa kaks kärbest ühe hoobiga ehk sõlmida rahu nii oma keha kui oma kutsungiga. Selle asemel, et toimida hirmust, ma lülitan end ümber täielikult armastuse energiasse. Ma soovin näidata teile kõike endast – nii tugevusi kui nõrkusi, õnnestumisi kui ebaõnnestumini, rõõmu kui valu, lihaseid kui pekki, ilu kui inetust. Ma ei soovi enam olla selektiivne selles, MIDA ma jagan, sest sel viisil aktsepteerin ma ka iseend selektiivselt. Justkui üks osa minust ei vääriks jagamist, vaatamist ja tunnustust. Ja kuidas ma seda teha saan? Kui ma hakkan taas blogima täie südamega. Ma ei hoia enam tagasi oma uskumusi ja arvamusi, sest kellelegi need ei sobi. Ma teen rahu sellega, et ma ei meeldi paljudele. Ma teen rahu sellega, et ainus, kelle armastust ma tõeliselt vajan, olen mina ise. Ja ainult siis õpin ma end armastama, kui ma aktsepteerin enda IGA TAHKU ja olen unapologetically ME.

Olen jaganud juba oma esimesi storysid ja postitusi oma kehast, kus olen autentsem ning samas ka haavatavam kui kunagi varem. Ma pole kunagi tundnud sellist VABADUST enda sees ja ARMASTUST enda ümber. Jah, olles otsustanud hakata kajastama oma keha ka “ebamugavate” nurkade alt ja avaldades oma ebakindlusprobleeme Instagramis @paljasporgand, lendas unfollow hulk lakke, kui ma inimeste mulli ainult perfektsest minast purustasin, aga kui paljud naised on mulle sealjuures kirjutanud: “Just seda ma vajasin! See on kõige tõelisem inspiratsioon, mida sa saad pakkuda. Ma tänan, et näitad meile, kui väärilised me oleme, olenemata mis teised arvavad!”. Olen otsustanud Instagramis hakata kajastama oma enesearmastuse teekonda rohkem kui kunagi varem ning ei muretse seepärast, et minu ümbert kaovad ära kiimased isased, #fitspo inspiratsioonihundid ning heiterid.

Ma tunnen, kuidas mu südamelt on langenud kivi, millest ma enne isegi teadlik polnud. See enesehäbenemine oli minusse nii sügavale juurdunud, et see oli minu jaoks omamoodi norm, kuid kehale pidev stress. Ma oskan head paralleeli tuua ühest olukorrast, mis mul sama päev oli… Avastasin alles õhtul riidest lahti võttes, et mul oli rinnahoidja õlapael terve päev lahti. Ma ei pannudki seda kordagi tähele. Kui siis lõpuks selle kinni panin, tundsin KUI PALJU mugavam ja toekam oli kohe olla. Sa ei tunne ebamugavust enne, kui sa õpid tundma mugavust. Ja minu jaoks TÄIESTI USKUMATUL kombel, alanes mul käsivartel juba järgmisel päeval paistetus OLULISELT, mida ma märkasin siis, kui esimest korda mu käekell käsivarrel logises lausa ringi!

Kell oli mul tellitud täpselt käe ümbermõõduga ja oli alati ebamugavalt pingul. Õhtuks enamasti lausa soonis.

Nagu kõigega siin elus. Muutused leiavad aset siis, kui sa aktsepteerid praegust olukorda. Läbi vihkamise ei sünni kunagi midagi head. Armastage, armastage, armastage… iseennast, teisi ja kõike, mida te teete.

Ja vastus su küsimusele, kallis heiter, vot seepärast olen ma “paks”, et läbida oma elu kõige suuremat õppetundi, milleks on

ENESEARMASTUS!

The post Miks ma “paks” olen? appeared first on Paljas Porgand.

Foto – tallinnphoto.com

Ja ootamatult on järjekordne aasta seljatatud. 2017 on olnud minu jaoks suur… suurim seni kui järele mõelda. Muidugi on see olnud ka mõneti kõige raskem, pingelisem, kuid samas ka kõige ilusam ja põnevam aasta. Nagu ka oma motivatsioonikõnes “Kirega nullist tippu” olen rääkinud, siis võtan iga-aastaselt oma saavutused kokku ning püstitan järgmiseks aastaks uued eesmärgid. See on minu viis tänada ja kiita iseennast tehtud töö eest ja motiveerida end veel edukamaks aastaks. Nii ma siis jagan teiega oma aastat, nii tipphetki kui madalpunkte, ning julgustan teid kõiki sama tegema!

2017 suurimad saavutused ja “saavutamatused”

Kui varasemalt võisin ma võtta ainuüksi ühe Facebooki postitusega oma aasta kokku, loetledes nii u 10-15 pisisaavutust ja visates seejärel näpud püsti, siis enam ma sellega piirduda ei saa. Kes palju teeb, see palju jõuab. Ja ma pole päevagi tegemata jätnud. Ma olen motiveeritum kui kunagi varem oma brändi arendama ning maailma muutma!

Pudruraamat

Selle aasta suurimaks saavutuseks oli vaieldamatult esmakordne raamatu kirjastamiskogemus. Tegin seda oma kolmanda retseptiraamatu “Mu süda kuulub pudrule – soolasele ja magusale” puhul. See oli erakordne kogemus ja väärt valatud higi ja pisaraid. Võib tunduda küll lihtne asi, mida teha, aga mulle kui igasuguse kirjastaja kogemuseta inimesele oli see paras peavalu ja õppetund. Oma igapäevaste projektide ja töö kõrvalt, pidin ma nüüd tegelema ka raamatu kujundamise, küljendamise, toimetamise, turundamise, trükkimise, ladustamise, esitlemise, edasimüügi, reklaami ja palju muuga.

Foto – Kersti Niglas

Küll aga oli see mu parim otsus, sest ma õppisin selle käigus palju (raamatu kirjastamisest saad rohkem lugeda SIIT!). Kuigi ma pole õppinud marketingi, siis on see osa minus blogijakarjääri jooksul tugevalt arenenud. Kes oleks võinud arvata, et ma suudan korraldada nii edukalt kolm raamatuesitlust ning kõigest kuuga terve raamatutiraaži välja müüa? Nüüd on raamatud otsa lõppemas ka juba Myfitnessi, raamatupoodide ja toidukaupluste lettidelt. Seega viimased nobedad, ärge magage võimalust maha, sest uut tiraaži ei tule.

Motiveerivad poekotid

Ega nüüd ei teagi, kuhu aastasse seda pisiprojekti mahutada. Kuna kottidega plaanin välja tulla siiski enne uut aastat ja projekti elustamine leidis ka aset veel detsembrikuus, siis ehk ikkagi siia. Nagu olete mõne vihje juba saanud, siis mul tekkis ootamatult pähe mõte teha teile kingitus. Sest jõuludel pole kunagi liiga palju head ja uueks aastaks teeme me kõik suuri lubadusi, eelkõige iseendale. Minu idee on aidata teil nendest lubadustest ka kinni pidada!

Foto – tallinnphoto.com

Ehk siis kommid nurka ja saame üheskoos jõuluvanakõhust lahti! Jõuludel on absoluuutselt okei toitu kaevuda ning talvepolstrit paksendada, aga uuest aastast peame juba taas suvevormi peale mõtlema. Minu oranžid 100% orgaanilisest puuvillast kotid sisaldavad kõike paremat ja tervislikumat, et alustada viie lihtsa sammuga juba teekonda parema suvevormi poole. Mida mu kott sisaldama hakkab, kust neid saab ja palju muud juba varsti blogis!

Treeningriiete kollektsioon

Projekt, mida nägin vaimusilmas väga edukalt ette, kuid välja päris nii ei kukkunud. Sain ülivinge brändi disaini HeiDisainilt (Heidi Pähn) ning kavatsen neid ulakaid porgandeid kindlasti veel kuskil ära kasutada! Kahjuks ei olnud tooted aga päris need, mis ootasin. Aga kõikidel tegijatel juhtub ka äpardusi ja ebaõnnestumisi. Oluline on seda mitte võtte kui kaotust, vaid kui õppetundi. Peaaasi, et küsid endalt “Mida ma sellest õppisin ja mida võiksin teine kord paremini teha?”

Sattusin oma Adidase perega ajurünnaku hoogu ning mõtlesime, et miks mitte pakkuda Adidase tooteid teine kord? Mis te arvate motiveerivatest treeningkinnastest, mis sobilikud nii meestele kui naistele? Muidugi oleksid need minu blogiperele eriti hea hinnaga!

Kohvik

Rääkides ebaõnnestumistest, siis on olnud ka suuremaid lööke. Jah, nagu juba aru saite, siis kohvikuga läks jälle nihu. Põhimõtteliselt olid mul lepingud juba allkirjastamisel (koht ja kõik vajalik juba olemas), kuid partneritega ilmnes väiksemaid usaldusprobleeme ning otsustasin, et parem on see ettevõtmine hetkel pooleli jätta. Sest ega kohviku tegemise võimalus kuhugi kao!

Foto – Jörgen Norkroos (Õhtuleht)

Seni pingutan ma veidi salakavalamalt ehk pakun oma toite teistes toidukohtades. Nii sai kahel nädalavahetusel pärast pudruraamatu ilmumist mu putrusid nautida Solarise Mademoiselle kohvikus ning alates novembrist on saadaval minu koostatud mitmekülgne vegan menüü Basiiliku restoranides, mille kohta võid lähemalt lugeda SIIT!

Foto – Erlend Štaub (Õhtuleht)

Nüüd tänaseks olen lausa tänulik selle otsuse pärast, sest oma kohviku rajamine on justkui lapse saamine. Tahaksin panustada sinna kogu oma aja, energia ja armastuse. Küll aga on mu elus praegu palju muudki toimumas ning ma ei soovi end Eestimaa pinnale jalgupidi naelutada. Enne kui olen valmis pere looma ja lapsi saama, soovin veel ringi reisida, palju projekte ellu viia ning vähegi aega iseendale võtta. Seega olen praegu otsustanud, et kohviku lükkan ma aega, mil olen valmis lapsi saama.

Meediakajastus

Paljas Porgand on teinud tohutu hüppe meedias. Aastal 2017 sain ilutseda Tervis Plussi ja Hers Fitness kaanemodellina ning mind võis leida põhimõtteliselt igast ajakirjast ja ajalehest. Lisaks käisin vähemal või rohkemal määral läbi igast tele- ja raadiokanalist. Mõni oli täispikk saade minu elust (vaata SIIT!), teine väiksemat sorti teemakohane mainimine. Veel valiti mind üheks Denim Dreami jõulukollektsiooni modelliks ning mul on au kaunistada üle Baltikumi nende poodide vaateaknaid ja reklaame!

Ma imestan siiamaani, et kuskil kõne pidades või esinedes, ei juhtu ma kokku inimestega, kelle kõrvust poleks Paljas Porgand kordagi läbi käinud. Ja siinkohal ei ole see kuulsustunne, mis minus positiivsust tekitab… Mind ei huvita, kas mind ära tuntakse (lausa eelistaksin, et ei tunta)… Pigem see, et kui ollakse minust kuulnud, tähendab see, et olen jätnud inimestesse jälje, millegagi silma jäänud või huvi pakkunud ehk blogijana igati õnnestunud! Ja vot see making an impact tunne on fantastiline!

Muidugi ei ole kajastus alati positiivne. Sel aastal olen pakkunud kindlasti päris palju ka kriitilist kõneainet, kuid vapustav on olnud aga teie suhtumine sellesse ja avaldatud tugi! Ma pole kunagi tundnud end lugejate poolt nii armastatuna. Kes mind ikka tõeliselt hingega lugemas käib, see teab, missugune inimene ma südamest olen, mis on minu eesmärgid ning kuidas ma teist kõigist hoolin. Seda armastust, aega ja hoolt, mida teile jagan, on niiiiii fantastiline tunne ka vastu saada! Ma tahaks arvata, et oleme loonud kommuuni, mis on täis tugevaid ja armastavaid naisi, kes ei karda seda ka väljendada ja hoiavad ühte!

Foto – tallinnphoto.com

Paljas Porgand kasv:

• Blogi – blogi lugemised on rohkem kui kahekordistunud
• Instagram – olen oma jälgijaskonna aastaga kolmekordistanud
• Facebook – olen oma jälgijaskonna aastaga kolmekordistanud

Beebiporgandid

Paljas Porgand on ka tiimi kasvatanud. Seoses raamatu hulluperioodiga, lisandus tiimi mu parem käsi ja jube ruttu südamelähedaseks saanud assistent Berit! Ta on aidanud mind nii postituste koostamisega, proof readinguga, ürituste ja esinemiste korraldusega, kõige visuaalse timmimisega ning eri projektide eestvedamisega. See on naine, kes usub minu eesmärkidesse ning soovib samamoodi panustada kõike, mida teen. Me loeme üksteise mõtteid ning oleme suutnud moodustada tugeva tiimi!

Foto – tallinnphoto.com

Lisaks assistendile on mul olemas kõige usaldusväärsem ja toredam raamatupidaja Liis. Ka temast on saanud mulle suur sõbranna ning meie iseloomud lihtsalt klikivad. Kohtume küll raamatupidamise asjus, kuid lõpuks räägime maa ja ilma lahti ning lahkume 10 uut äriideed peas. Ning olen alustanud ka fitness treeningvideote ülesfilmimise ja jagamisega, mida näete mu Youtube’i kanalil. Selleks leidsin endale uskumatult hea silma ja tunnetusega videograafi Dag Holmen. See kutt on pro!

2018 – mitte ükski unistus pole võimatu

Unistama peab! Olenemata sellest, kuidas ja kui palju elu sind raputanud on, ei tohi alla anda. Iga ebaõnnestumine on võitja õppetund ja hüppelaud. Kui tahad olla kaotaja, siis võta ebaõnnestumist kui kaotust. Ma puutun võitjate ja kaotajate iga päev kokku, ainult üks erinevus on – kaotajaid ma oma ellu ei jäta. Ma usun positiivsesse energiasse, mida loob meie ümbruskond, inimeste vaheline suhtlus ning eneseusk. Et olla võitja, pean ma end võitjatega ka ümbritsema!

Foto – tallinnphoto.com

Seni olen ma olnud vaid võitja sadade ebaõnnestumistega. Ja just neid ebaõnnestumisi kavatsengi ma kasutada oma tuleviku rajamiseks ja ka edaspidi võitmiseks. Minu suurimad unistused järgnevateks aastateks on (ei püstita eesmärke vaid aasta lõikes ja tähtajaliselt):

• massiivne enesearendus – langetada raskeid otsuseid, mitte neid vältida; kuulata/lugeda/vaadata võimalikult palju enesearengule rõhuvat materjali; võtta vastu ka kõige hirmutavamad väljakutsed; keskenduda iseendale ja panustada aega vaid tulevikule mitte minevikule
• armastus ja pere – kui veel eelmine aasta võisin olla elevil vallaliselu üle, siis ma ei otsi enam pikemalt juba lõbu, kohtinguid ja sõltumatust. Ma soovin oma ellu enim piiritut armastust, toetavat ja tugevat partnerit ning lapsi. Ilmselgelt ei näe ma seda nii pea juhtumas, kuid lõpuks tunnen, et olen valmis millelegi nii olulisele täielikult vastu astuma.
• neljas retseptiraamat – jajajja! See saab olema legendaarne retseptiraamat mu suuremast seeriast. Mis arvate 100% vegan retseptiraamatust “Mu süda kuulub kolmele – toidule, loomadele ja minule”?
• naistele pühendatud seminaridesari – esimene kuupäev on paigas! Kuidas kõlab 01.03… kuulutaksime üheselt välja nii kevade kui naiste õidepuhkemise läbi minu seminaride!
• Blogi rebranding – võtsin ette ühe suuremat sorti ampsu. Soovime Beritiga teha mu blogile suure restardi, et siin oleks ikka mugavam navigeerida ja kõik vajalik oleks käe-jala ulatuses. Pluss võiks vast tühjenduse teha postitustest, mis on ilmselgelt iganenud ning midagi peale mahuröövi siin ei tee. Kui keegi tahab kodulehe ülesehituse muudatuste juures abikätt pakkuda, siis olete väga oodatud!
• Blogi ja raamatud ka ingliskeelsele platvormile – kui koduleht on uuendatud, siis kähku-kähku tõlkima, et avada mu bränd ka välisturule. Vaesekesed, kasutavad praegu Google Translate’i, et end asjadega kursis hoida. Instagram õnneks on juba inglise keeles, oleks postituste tõlkimine vaid sama lihtne. Pudruraamat tõlgitud, läheb see üsna pea ePubi müüki. Loodan kähku ka esimesed kaks sinna üles saada.
• Ja kui kõik on inglise keeles, siis on mul hiigelsuur soov Paljas Porgand äpp teha. Ma küll ei taha ühtegi detaili jagada, sest idee on võimas, aga jällegi kui oled parasjagu veebiarendaja või muu IT mastermind, siis koostööst olen igati huvitatud.
• Ja ei saa ma ikka üle ega ümber soovist oma kohvik kord rajada! Aga noh, enne lapsed, siis kohvik. Hehe!

Sellega tõmban kriipsu peale oma ülimalt edukale 2017. aastale ning soovin kommentaarides teada, mis oli teie suurim õnnestumine ja ebaõnnestumine. Mis on teie uusaasta lubadused või üleüldised eesmärgid edaspidiseks? Seda oleks eriti vinge kuulda ning ehk motiveerite mindki ikka suuremalt unistama!

Foto – tallinnphoto.com

Soovin kauneid pühi kõige lähedasemate seltsis! Et me keegi ei võtaks üksteist iseenesest mõistetavalt, vaid jagaksime armastust igal sammul nii palju kui võimalik! Minu süda on armastust täis ja loodan, et ka Sinu oma! Kauneid jõule ja edukat uut aastat! Porgand.

Foto – Marleen Muhuste (Denim Dream Stores)

The post Head aega vana, tere uus! appeared first on Paljas Porgand.

1. Sa teed ainult kardiot

1. soojenduseks 10 min jooks
2. külje peale sangpommiga väljaasted 4 seeriat x 8 kordust kummalegi jalale
3. bulgaaria käärkükk (tagumine jalg pingil) 4 seeriat x 8 kordust hantlitega
4. kastile hüpped 40 cm kastiga 3 seeriat x 10 kordust. Seejärel 5 või rohkem kordust 60 cm kastile
5. käte tõstetega plank 1 min – vaheta iga ring esimesena tõstetavat kätt
6. kettatõstega istulitõusmine 3 seeriat x 10 kordust
7. raskusega palliga V-istulitõusmine 3 seeriat x 10 kordust veendudes, et pall puudutab maad üle pea
8. küünarvarte kõverdamine kaabliga superseerias küünarvarte sirutamine kaabliga 4 seeriat x 10 kordust kumbagi ilma pausita
9. jalapress masinal 1 seeria x maksimaalne arv korduseid (sihi minimaalselt 50 kordust 50 kg juures)
10. venitus

soo

2. Vale treeningkava

1. set – 12 kordust
2. set – 10 kordust
3. set – 8 kordust
4. set – 6 kordust

3. Sa ei pinguta piisavalt

4. Sa ei ole järjepidev

5. Sa ei puhka

6. Sa sööd liiga vähe

7. Sa ei tarbi piisavalt valku

8. Sa ei toeta oma keha toidulisanditega

Fotod – Iris Kivisalu (ajakiri Mood) Video – Dag Holmen

The post 8 viga, mida lihasmassi kasvatamisel tehakse appeared first on Paljas Porgand.